KKK

Ühest küljest on kaamerate kasutamine ja privaatsuse puudumine internetiajastul justkui loomulik, kuid teisalt on privaatsus siiski hindamatult tähtis. Selle kuritarvitamine, nii tahtlik kui tahtmatu, võib halvasti mõjuda nii tööandjale kui –võtjale.
Vaadates teemat lähemalt kerkib seaduses esile kolm märksõna –eesmärgipärasus, informeeritus ja minimaalsus. Loe edasi siit.

Vastavalt seadusele tuleb 23. ja 31. detsembril kõikide töötajate tööpäeva lühendada kolme tunni võrra ja tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest.

24., 25., 26. detsember ning 1. jaanuar on riigipühad, mis on reeglina töötajate jaoks vabad päevad, teatas tööinspektsioon. Riigipühal töötavatele inimestele peab tööandja maksma selle aja eest kahekordset töötasu. Loe edasi siit.

Lugeja küsib: Olen kuulnud, et kui tööandja ei taga töötajale võimalust töötada teatud soojakraadides, siis võib keelduda töö tegemisest, kui see kahjustab tervist. Alates mis külmakraadidest on töötajal õigus keelduda töö tegemisest?

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask:Õigusaktides ei ole sätestatud konkreetset külmakraadi, millest madalama temperatuuriga on töötamine keelatud. Piirnormi pole kehtestatud, kuna mitmes valdkonnas tuleb töötada ka madalate temperatuuridega ruumides – näiteks toiduainetetööstuses, kus vastasel juhul ei oleks tagatud toidu säilimine värskena. Ka peavad mitmed töötajad tegema tööd õues ning nad ei saa jätta oma tööülesandeid täitmata seetõttu, et õues on teatud miinuskraadid (nt kojamehed, päästjad, politseinikud, kiirabiarstid, aga ka rikkeid likvideerivad elektrikud jpt). Loe edasi siit.

Klienditeenindaja peab sageli suurema osa pikast tööpäevast jalgel olema. Paraku on tööandjaid, kes on keelanud teenindajatel vahetuse jooksul istuda ega paku võimalust hankida kassa juurde tool või istumispukk, kuigi selleks pole neil seaduslikku alust.
Olen nii mõneski riidekaupluses märganud toolide puudumist ning sügisest saati töötan ka ise ühes sellises,» kirjeldas toimetuse poole pöördunud Anne. Seisva müüjatöö tõttu kannatas ta juba esimesel kuul jalavalude käes ning aasta alguses diagnoositi tal põlve gonartroos. Loe edasi siit.

«Meil töö juures koostati puhkusegraafik. Ülemus ütles, et puhkus peab algama kas 1 või 15 kuupäevast. Töötame graafiku alusel nii, et kahel päeval kella 9-21 ja kaks päeva kella 21 järgmise päeva kella 9, sellele järgneb neli vaba päeva. Selleks aastaks on mul kummaline graafik: puhkus algab 15. mail, aga viimane tööpäev kestab 14. mai kella 21 kuni 15. mai kella 9. Tuleb välja, et oma esimesest puhkuse päevast pean ma 9 tundi tööl olema. Ülemus ütles, et kõik on õige, aga minu arvates rikutakse minu õigusi. Kummal meist on õigus?» küsib venekeelse Postimehe lugeja.

Vastab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu.
Töötaja puhkus ei saa alati sel kalendripäeval, kui ta tegelikult tööl on. Seega on kaks võimalus, kas pooled lepivad kokku, et puhkus algab 15.kuupäeval ja töötaja töövahetuse kestust eelneval päeval muudetakse või jäetakse ära või algab puhkus 16.kuupäeval.