KKK

EAKL: Töötajad eriolukorras
16.03.2020

Hädaolukorra seaduse alusel on 12.märstil 2020 Vabariigi Valitsus oma korraldusega nr 76 seoses COVID-19 viiruse levikuga välja kuulutanud Eestis eriolukorra. Eriolukord riigis võimaldab Vabariigi Valitsusel teha kiireid otsuseid viiruse leviku piiramiseks ja kõigil tuleb neist juhinduda. Korralduse alusel sätestatkse liikumisvabaduse piirangud ja eesmärk on vältida inimeste kogunemisi. Avalikud kogunemised on kõik kuni 01.05.2020 keelatud.

TLS ei reguleeri olukorda, kuidas peaksid töötaja ja tööandja eriolukorra kehtestamisel käituma. Eelkõige tuleks lähtuda sellest, et inimeste haigestumist vältida. Kuivõrd töötajad teevad väga erinevaid töid ja väga erinevates valdkondades, siis tuleb tööandjatel koos töötajatega väga kiiresti reageerida, et leida kõigile parim lahendus.

Kaugtöö

Kõik töötajad, kes saavad tööülesandeid täita kodus, võiksid tööandja korraldusel jätkata töötamist kodus. Kodus töötamise eest tuleb töötajale maksta töötasu.

Töövõimetusleht

Kui töötaja on töövõimetuslehel, siis tasub töövõimetushüvitist neljandast kaheksanda päevani tööandja ja alates üheksandast päevast Haigekassa. Lisainfo: haigekassa.ee

Tööseisak

TLS § 35 järgi kui töötaja ei ole haige ja ta on valmis tööd tegema, kuid tööandja talle tööd anda ei saa, siis on TLS § 35 järgi tegemist n.ö. tööseisakuga ja tööandja peab tööseisaku aja eest maksma töötajale keskmist töötasu. Kindlasti peaks tööseisak olema fikseeritud töötajatele arusaadaval viisil (vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis) ja töötajad peaksid teadma mis kuupäevast, mis kuupäevani on tegemist tööseisakuga. TLS § 35 järgi tuleb tööseisaku aja eest tasuda töötajale keskmist töötasu.

Töötasu vähendamine mõistliku ulatuseni töö mitteandmisel

TLS § 37 järgi võib tööandja ühepoolselt töötaja töötasu vähendada kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul. Töötasu saab vähendada kuni töötasu alammäärani. Enne töötasu vähendamist tuleb töötajaid informeerida ja töötajatega/usaldusisikuga konsulteerida.  Töötajad, kes ei nõustu töötasu vähendamisega, võivad töölt lahkuda § 37 alusel. Töölepingu lõppemine § 37 alusel annab õiguse saada Töötukassast töötuskindlustushüvitist.

Töötasu maksmine, kui töötaja ei saa enda isikust tuleneval põhjusel tööd teha

TLS § 38 kohaselt peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval põhjusel. Seda sätet on siiani tõlgendatud selliselt, et töötaja peab saama keskmist tasu, kui peab tööajast tegema mingeid vältimatud toiminguid, näiteks olema arsti juures või matusel vms. TLS § 38 eeldab tööandja teavitamist ja tööandja luba. Seega tuleb tööandjaga kokku leppida § 38 rakendamises. Kokkulepe peaks olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis.

Korraline puhkus

Kui puhkuste ajakava on juba koostatud ja tööandja poolt kinnitatud on töötajal õigus jääda puhkusele puhkuste ajakavas märgitud ajal. Puhkuste ajakavas määratud puhkuse kasutamise aja muutmiseks  tuleb saavutada kokkulepe töötajaga. Tööandja ei saa sundida töötajaid võtma korralist puhkust ka siis kui puhkuste ajakava pole veel koostataud. Korralise puhkuse kasutamise aeg tuleb töötajaga kokku leppida ja puhkuse aja eest tuleb tasuda puhkusetasu.

Palgata puhkus

Tööandja ei saa ühepoolselt saata töötajaid tasustamata puhkusele. Töötaja tasustama puhkusele saatmine eeldab töötaja nõusolekut. Tasustamata puhkuse periood ja töötaja nõusolek tuleks vormistada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Töölepingu muutmine

Töölepingu pooled võivad töölepingu punkte muuta. Töölepingu muutmine eeldab mõlema poole nõusolekut ja kindlasti peaks eriolukorrast tingitud muudatused olema ajutised. Töölepingu muudatus tuleks vormistada mõlema poole allkirjaga ja töötaja peaks kindlasti saama enda eksemplari muudatusest.

Koondamine

TLS § 89 alusel on tööandjal õigus tööleping üles öelda koondamise tõttu, kui tööandja hinnangul ei ole töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu enam võimalik. Koondamise korral peab tööandja koondamisest töötajale ette teatama olenevalt töösuhte kestusest 15-90 kalendripäeva (või etteteatamise aja hüvitama rahaliselt). Töölepingu lõppemisel tuleb maksta hüvitist ühe kuu keskmise kuupalga suuruses summas. Töötajad, kes on töötanud tööandja juures üle 5 aasta saavad lisahüvitist veel Töötukassast. Töötajad peavad kindlasti ka endale saama ühe eksemplari töölepingu ülesütlemise avaldusest. Pärast töölepingu lõppemist saavad töötuks jäänud töötajad töötuskindlustushüvitist Töötukassalt.

Kuivõrd töötajad teevad väga erinevaid töid ja väga erinevates valdkondades, siis tuleb tööandjatel koos töötajatega väga kiiresti reageerida, et leida kõigile parim lahendus. Töötajatel tuleb seejuures meeles pidada:

1. Ükski töötaja ei pea allkirjastama omal soovil lahkumise avaldust või lahkuma töölt poolte kokkuleppel, sest siis ei saa ta töötuskindlustushüvitist töötukassast.
2. Enne kui anda allkiri tööandja poolt pakutud dokumendile, peab töötaja aru saama, millised on allkirjastamisest tulenevad tagajärjed.
3. Töölepingu lõppemisel võiks töötaja kontrollida, kas tööandja poolt tehtud kanne töötamise registrisse on õige. Töötamise registri kandeid näeb sisenedes ID-kaardiga Tolli – ja maksuameti lehele. Töötamise registri kanded on olulised, sest neid kasutavad muuhulgas Töötukassa ja Haigekassa.
4. Ametiühingusse kuuluv töötaja saab alati abi ja nõu enda ametiühingust.

Koostas Nelli Loomets

16.03.2020

Ühest küljest on kaamerate kasutamine ja privaatsuse puudumine internetiajastul justkui loomulik, kuid teisalt on privaatsus siiski hindamatult tähtis. Selle kuritarvitamine, nii tahtlik kui tahtmatu, võib halvasti mõjuda nii tööandjale kui –võtjale.
Vaadates teemat lähemalt kerkib seaduses esile kolm märksõna –eesmärgipärasus, informeeritus ja minimaalsus. Loe edasi siit.

Vastavalt seadusele tuleb 23. ja 31. detsembril kõikide töötajate tööpäeva lühendada kolme tunni võrra ja tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest.

24., 25., 26. detsember ning 1. jaanuar on riigipühad, mis on reeglina töötajate jaoks vabad päevad, teatas tööinspektsioon. Riigipühal töötavatele inimestele peab tööandja maksma selle aja eest kahekordset töötasu. Loe edasi siit.

Lugeja küsib: Olen kuulnud, et kui tööandja ei taga töötajale võimalust töötada teatud soojakraadides, siis võib keelduda töö tegemisest, kui see kahjustab tervist. Alates mis külmakraadidest on töötajal õigus keelduda töö tegemisest?

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask:Õigusaktides ei ole sätestatud konkreetset külmakraadi, millest madalama temperatuuriga on töötamine keelatud. Piirnormi pole kehtestatud, kuna mitmes valdkonnas tuleb töötada ka madalate temperatuuridega ruumides – näiteks toiduainetetööstuses, kus vastasel juhul ei oleks tagatud toidu säilimine värskena. Ka peavad mitmed töötajad tegema tööd õues ning nad ei saa jätta oma tööülesandeid täitmata seetõttu, et õues on teatud miinuskraadid (nt kojamehed, päästjad, politseinikud, kiirabiarstid, aga ka rikkeid likvideerivad elektrikud jpt). Loe edasi siit.

Klienditeenindaja peab sageli suurema osa pikast tööpäevast jalgel olema. Paraku on tööandjaid, kes on keelanud teenindajatel vahetuse jooksul istuda ega paku võimalust hankida kassa juurde tool või istumispukk, kuigi selleks pole neil seaduslikku alust.
Olen nii mõneski riidekaupluses märganud toolide puudumist ning sügisest saati töötan ka ise ühes sellises,» kirjeldas toimetuse poole pöördunud Anne. Seisva müüjatöö tõttu kannatas ta juba esimesel kuul jalavalude käes ning aasta alguses diagnoositi tal põlve gonartroos. Loe edasi siit.

«Meil töö juures koostati puhkusegraafik. Ülemus ütles, et puhkus peab algama kas 1 või 15 kuupäevast. Töötame graafiku alusel nii, et kahel päeval kella 9-21 ja kaks päeva kella 21 järgmise päeva kella 9, sellele järgneb neli vaba päeva. Selleks aastaks on mul kummaline graafik: puhkus algab 15. mail, aga viimane tööpäev kestab 14. mai kella 21 kuni 15. mai kella 9. Tuleb välja, et oma esimesest puhkuse päevast pean ma 9 tundi tööl olema. Ülemus ütles, et kõik on õige, aga minu arvates rikutakse minu õigusi. Kummal meist on õigus?» küsib venekeelse Postimehe lugeja.

Vastab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu.
Töötaja puhkus ei saa alati sel kalendripäeval, kui ta tegelikult tööl on. Seega on kaks võimalus, kas pooled lepivad kokku, et puhkus algab 15.kuupäeval ja töötaja töövahetuse kestust eelneval päeval muudetakse või jäetakse ära või algab puhkus 16.kuupäeval.

Kas poolte kokkuleppel võib koondada ka lapsehoolduspuhkusel olevat vanemat?

Töölepingu seaduse (TLS) § 93 g 1 ütleb, et tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Samuti ütleb TLS § 2 , et seaduses sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

Eeltoodust tulenevalt võin öelda, et kuna seadus otsesõnu keelab lapsehoolduspuhkusel oleva isiku töölepingu lõpetamise koondamise tõttu, siis isegi kui sõlmitakse töötajaga sellekohane kokkulepe on see kokkulepe tühine ja töötajale jääb õigus nõuda ebaseadusliku ülesütlemise eest hüvitist. Kas tööandja sellist riski soovib võtta on juba omaette teema ning mina sellele kahjuks vastata ei oska.

Kaia Vask
EAKL Esimees