Vanasadamas avatakse nimelised pingid legendaarsetele kaptenitele

Eesti Kaptenite Klubi ja Tallinna Sadam kutsuvad osalema pidulikul tseremoonial, millega avatakse esmaspäeval kell 15 Tallinna Vanasadamas nimelised pingid Eesti merenduse suurkujudele.

TALLINN, 7. juuli, BNS –

Pinkide asukohaks on Admiraliteedi basseini ümbrus, mis kujuneb tulevikus austuspaigaks kõigile Eesti silmapaistvatele meremeestele.

Idee algataja ja Eesti Kaptenite Klubi liige Tarmo Kõuts, kelle sõnul on need pingid vaikne, ent kõnekas austusavaldus meestele, kes on oma elu ja kutseoskused sidunud merega ning aidanud ehitada Eesti mereriigi väärikust nii kodus kui kaugemal. “Iga nimi siin sümboliseerib kogemust, juhtimist ja pühendumust, millele toetub kogu meie merenduskultuur.”

Esimesena saavad nimelised tähised viis Eesti kaugsõidukaptenit, kelle elutöö on jätnud sügava jälje nii Eesti mereajaloosse kui ka professionaalsesse merenduskultuuri:

Kapten Uno Laur (1928–2018)

Kaugsõidukapten, merekultuuri ja mereterminoloogia arendaja

•            Töötas Eesti Merelaevanduses 1959–1992 vanemtüürimehe, kapteni ja juhenduskaptenina.
•            Oli Estonia laevahuku uurimiskomisjoni esimees (1994–1997).
•            Pühendus Eesti merekeele arendamisele, oli Merekeele nõukoja asutaja ja esimees.
•            Panustas“ Mereleksikoni“ ja „Inglise-eesti meresõnaraamatu“ koostamisse.
•            Tunnustatud merenduse mõtestaja ja merelise identiteedi hoidja.

Kapten Arno Kask (1927–2002)

Kaugsõidukapten, Eesti Merelaevanduse juht (1978–1987), Pärnu Merekooli õpetaja

•            Töötas alates 1950. aastast tüürimehe ja kaptenina Põhja mereteedel, Murmanski Riiklikus Merelaevanduses ning hiljem Eesti Merelaevanduses.
•            1978–1987 Eesti Merelaevanduse ülem, juhtis ettevõtet ajal, mil see oli üks suurimaid merendusettevõtteid NSV Liidus.
•            Muuga sadama idee algataja,
•            Eesti NSV Ülemnõukogu liige (X ja XI koosseis), teeneline transporditöötaja (1974).
•            „Mereleksikoni“ kaasautor ja toimetuskolleegiumi liige.

Kapten Roland Leit (1928–2017)

Kaugsõidukapten, Eesti Mereväe esimene ülem pärast iseseisvuse taastamist

•            Murmanski Merelaevanduse ja Eesti Merelaevanduse laevadel meremees, kapten ja juhenduskapten (1949–1994).
•            Eesti Mereväe esimene ülem (1994–1998), kes andis olulise panuse mereväe taasloomisel.
•            Kaasautor „Mereleksikonis“ ja „Inglise-eesti meresõnaraamatus“, Merekeele nõukoja asutaja.
•            Juhendas ja toetas mitme põlvkonna meremeeste koolitamist.

Kapten Ülo Kollo (1937–2019)

Kaugsõidukapten, m/l Georg Ots kapten (1980–1992), Tallinki peakapten ja tehnikadirektor

•            Töötas Eesti Merelaevanduses aastatel 1960–1992. Töötas vanemtüürimehena laeval Vanemuine, mil taasavati Tallinn-Helsingi laevaliin.
•            Hilisem pikaajaline kapten legendaarse reisilaeva Georg Ots pardal, juhtides ka meeldejäävat reisi Reykjavikki 1986. aastal.
•            Inreko ja Tallinki juhtivfiguurina aitas kaasa tänapäevase Eesti reisilaevanduse ülesehitamisele.
•            Oli Tallinki peakapten ja tehnikadirektor kuni 2016. aastani.
•            Teeneline transporditöötaja, Ülemnõukogu saadik.

Kapten Eduard Hunt (1934–2008)

Kaugsõidukapten, Vanasadama sadamakapten (1992–2007)

•            Töötas üle 30 aasta sadamakaptenina
•            Oli sadamakapten nii nõukogudeaegses merekaubasadamas (1976–1992) kui taasiseseisvunud Eestis Vanasadamas (1992–2007).
•            Tallinna Olümpiaregati ajal (1980) vastutas laevaliikluse korraldamise eest.
•            Kaasautor „Mereleksikonis“ ja „Inglise-eesti meresõnaraamatus“.
•            Tema juhtimisel kujunes Vanasadamast tänapäevane ja rahvusvaheline reisisadam.

„Meie sadama-ala on rohkem kui infrastruktuur – see on koht, kus saavad kokku inimeste lood, töö ja ajalugu. Nende kaptenite elutöös peitub ka Tallinna Sadama arengulugu, Eesti laevanduse kasv ja meie rahvusvaheline mereside. Meie kohustus ja au on nende panust mitte ainult tunnustada, vaid ka nähtavaks teha, et ka järgmised põlvkonnad teaksid, kelle najal on tänane mereriik üles ehitatud,” lisas Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm.

Kõik huvilised, merenduse kogukonna liikmed ja kaptenite lähedased on oodatud austama suurmehi, kes on jätnud  oma jälje Eesti merenduse ajalukku.

Ühtlasi kutsub Tallinna Sadam esmaspäeval  tähistama Tallinna-Helsingi laevaliini taasavamise 60. juubelit. Märkimaks Eesti-Soome pikaajalist sõprussuhet sisustab 7. juuli õhtut Eesti suurim ja kõikidele soovijatele avatud vabaõhu mälumäng algusega kell 18 A-terminali kõrval, mida viib läbi mälumängufanatt ja telelegend Tarmo Tiisler. Küsimised on koostanud Krstijan Jääts, Timo Tarve ja Enn Eesmaa. Õhtu jätkub Sten Erik Allikase muusikalise stand-up numbriga ja lõpeb lõbusa Soome mängufilmi „100 l koduõlut“ ühisvaatamisega pop-up vabaõhukinos.

Tallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee

Baltic News Service