EMSA STREIK ÄHVARDAB
Riigifirmas jääb palgatõus sektori keskmisest kordi maha
- aprill 2026, 13:00
- Viie aasta peale on Riigilaevastikus jäänud töötajate palgatõus sektori keskmisest kordi maha.
- Ametiühingu hinnangul on probleem poliitilises otsustamatuses.
- Ministeeriumi sõnul takistavad kokkuleppe saavutamist eelarvelised piirangud.
Palgakriis on viinud olukorrani, kus Riigilaevastik on kokkuhoiu tõttu ainsa riigiasutusena pidanud vähendama töötajate tervisesoodustusi ja kaotanud ära kolm tervisepäeva.
- aprillil kliimaministeeriumile edastatud pöördumises juhib Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) tähelepanu, et kui 2023. aasta algusest kuni 2025. aasta lõpuni kasvas Eestis keskmine brutopalk 25,5 protsenti, siis riigilaevastiku töötajate – eelkõige kaatrite kaptenite ja lootside – palgakasv on jäänud sellele märgatavalt alla.
Kui kaatrite kaptenite palgatõus on samal ajavahemikul olnud 17,7 protsenti, siis lootsidel 13,9 protsenti. See tähendab, et kolme aasta jooksul on esimeste töötasu tõus jäänud keskmisele alla kaheksa protsenti, lootside oma aga 12 protsenti.
Sealjuures ei pärine enam kui pool mõlema ametirühma palgatõusuks ette nähtud rahast mitte otse riigieelarvest, vaid nüüdseks likvideeritud riigi äriühingu ASi Eesti Loots finantsidest.
Viie aastaga on olukord Riigilaevastiku töötajatele muutunud aga veel nukramaks. Nimelt, kui alates 2021. aasta algusest on Eestis meremeeste palk kasvanud 43–44 protsenti, siis Riigilaevastikus on see kaatrite kaptenitel kerkinud 26 protsenti, lootsidel aga vaid 17 protsenti.
Palgaküsimuse tõttu on Riigilaevastik ainsa riigiasutusena pidanud vähendama oma töötajatele mõeldud tervisesoodustusi (Stebby kompensatsiooni vähendamine poole võrra) ja kaotanud ära kolm tasustatud tervisepäeva aastas.
Arvestades kõike eespool mainitut, ei pea ametiühing Riigilaevastiku praegust palgapoliitikat jätkusuutlikuks, mistõttu kaalutakse praegune kollektiivleping üles öelda. Juhul kui Riigilaevastiku töötajate palgaküsimusele ei leita järgmise aasta riigieelarve koostamisel lahendust, võivad nad asuda streikima.
Ametiühing: probleem on poliitilises otsustamatuses
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimehe Jüri Lemberi sõnul on viimastel aastatel peetud palkade teemal ministritega mitu kohtumist. Kui endise transpordiministri Vladimir Svetiga saavutati 2025. aastaks kaptenitele ja lootside kaheprotsendiline palgatõus, siis praeguse taristuministri Kuldar Leisiga ei ole seni kokkuleppele jõutud.
«Tundub, et küsimus seisab poliitilise otsustamatuse taga. Põhjenduseks on toodud, et kui Riigilaevastik oma eelarvest raha ei leia, siis palgad ei kerkigi ja kõik,» ütles Lember.
Tema sõnul ei nõua töötajad kokkuvõttes seda, et neile jääks varasemast rohkem raha kätte, vaid et nende ostujõud säiliks. «Praegu ei jõua palk elukallidusele järele ehk teisisõnu saavad mehed mõningasest palgatõusust hoolimata poest vähem kätte kui mõni aasta tagasi,» märkis ta.
Lemberi hinnangul võiks ideaalis olla lahenduseks palgad indekseerida. «Nii nagu riigikogu liikmete töötasu, võiks Riigilaevastiku, aga samuti õpetajate ja päästjate palgad olla seotud elukallidusega. Siis ei toimuks ka pidevaid streikimisi, mis on kokkuvõttes ebameeldivad kõigile,» selgitas ta.
Lember lisas, et kuigi Riigilaevastik on kärpinud töötajatele mõeldud terviseedenduskulusid ja kaotanud ära tervisepäevad, ei ole sealt vabanenud raha kasutatud otseseks palgatõusuks, vaid selleks, et maksta öötundide eest õiglast tasu. «Tundub, et varem ei olnud isegi korraldatud, et lootsid võivad öötundide eest nõuda suuremat töötasu. Nüüd on vähemalt see mure lahendatud,» rääkis ta.
Kui palgaküsimuses lahendust ei leita, ei välista töötajad ametiühingu esimehe sõnul ka streikimist. «Kui mitu aastat on hinnad tõusnud kiiremini kui palgad, siis ühel hetkel kerkivad mehed tagajalgadele ja kasutavad seaduslikku õigust töö tegemisest keelduda. Kas see tähendab lühikesi tööseisakuid või pikemaid streike, on juba nende endi otsustada,» ütles Lember.
Ministeerium: kokkuleppe saavutamist mõjutavad eelarvelised piirangud
Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kristjan Truu sõnul on küsimust viimaste kuude jooksul arutatud, kuid kokkuleppe saavutamist mõjutab eelkõige eelarvenappus.
«Kohtumised Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühinguga on toimunud konstruktiivses õhkkonnas, kuid kokkuleppe saavutamist on mõjutanud mitu tegurit, eeskätt riigieelarvelised piirangud, ümberkorraldused Riigilaevastikus ja varasemate palgamuudatuste struktuur, samuti ASi Eesti Loots roll enne, kui see likvideeriti.»
Sealjuures ütles Truu, et kuigi palgaküsimus on üks keskseid teemasid ja eesmärk on jõuda lahenduseni, tuleb otsuste tegemisel vaadata laiemat konteksti.
«Mõistame ametiühingu ootust reaalpalga säilitamise kohta ning see on olnud läbirääkimiste üks keskseid teemasid. Samas tuleb arvestada, et palgaotsused tehakse laiemas eelarve- ja personalipoliitika kontekstis, kus tuleb tasakaalustada erinevaid prioriteete ning tagada süsteemi jätkusuutlikkus.»