EMSA kiri Riigikogu esimehele seoses välismaalaste seaduse muutmisega.

Jüri Ratas                                                                                                  Meie 29.03.2022 nr.1-18

Esimees

Riigikogu

Koopiad :    Vabariigi president

RK fraktsioonid

RK põhiseaduskomisjon

SE 241 ehk välismaalaste seaduse muutmisest

Lugupeetud Riigikogu esimees

23.märtsil k.a. toimus Riigikogus välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning

õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine.

Antud seaduseelnõu oli varjusurmas alates 2020.aasta novembrikuust. Ja ühtäkki, ilma tavapärase kaasamisprotsessita ilmus seaduseelnõu 15.märtsil k.a. RK Põhiseaduskomisjoni arutelule.

RK põhiseaduskomisjoni esimees T.Kivimägi tutvustas seaduseelnõu kui Ukraina sõjast ajendatud ja sõjapõgenikega seotud hädavajadusena. Tegelikkuses käsitlevad SE 241 muudatused suures enamuses kolmandate riikide kodanike  töörännet Eestisse. 30-st muudatusettepanekust tervelt 29 käsitlevad võõrtöötajate piiranguid Eesti õigusruumis ja ainult üks on seotud konkreetselt Ukraina sõjapõgenikega.

Siseminister Kristjan Jaani märkis kõnesoleva põhiseaduskomisjoni istungil, et kogu eelnõu räägib laias laastus paindlikumatest tingimustest töörändele.

Põhjalikult tutvunud kavandatud seadusemuudatustega, siis veendusime, et sisuliselt  seadustatakse kolmandate riikide kodanike piiranguteta töötamine ja viibimine Eesti territooriumil ja seda olukorras, milles juba täna puudub Eesti Vabariigil tõsiseltvõetav ülevaade kui palju ja kes ning mis alustel Eestis töötavad. Seda kinnitas ka Eesti Tööandjate  Keskliidu esindaja Raul Aron, kes tõi näiteks, et kui hakati kontrollima illegaalse tööjõu arvu, siis tegelikult kuidagi ei tulnud välja et kui palju üldse võib legaalselt neid inimesi olla.

Kuid eeltoodu on vaid pool muret kuna õiguskomisjoni istungil selgus siseministri vastustest, et mingeid prognoose pole võõrtöötajate arvu ja mõju osas võimaliku uue välismaalaste seaduse jõustumise kontekstis tehtud. Võime kinnitada, et me kaotame taolise paindliku lähenemise korral paljud töökohad võõrtöötajatele.

Tegelik olukord on, et tänasel päeval on konservatiivse hinnangu kohaselt Eesti lipu alt puudu 4000+ meie Eesti residentidest meremehe töökohad.

Meremehi puudutab SE 241 muutmise osas 2.ettepanek, millega täiendatakse eelnõu § 1 uue punktiga 1 (uue numeratsiooni järgi punktiga 2) ehk  paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:„(5) Käesoleva seaduse § 105 lõigetes 2¹ ja 2² nimetatud juhul võib välismaalasest laevapere liige viibida töötamise eesmärgil Eesti lipu all sõitval laeval.“.

Eelnõus järgneb kõnesoleva sätte muudatusettepanek, mis muuhulgas konstateerib, et  Välismaalaste seaduse muudatused, mis puudutavad meremeeste töötamist Eesti lipu all sõitval laeval, on vajalikud tulenevalt õiguskantsleri märgukirjast Siseministeeriumi selgitustele lipuriigi konkurentsivõime tegevuskava raames. Samas väidetakse ka, et kõnesolevad muudatusettepanekud on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil läbi arutatud laevandussektoris tegutsevate erialaliitudega (Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Laevamehaanikute Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing) ja selle tulemusel on saavutatud kompromiss.

Käeolevaga oleme sunnitud kõik need väited ümber lükkama.

Esiteks ei ole õiguskantsler pidanud vajalikuks Välismaalaste seaduse muutmist, vaid oma kirjas on ta viidanud juhule kui Siseministeerium ei soovi kehtivat Välismaalaste seadust meremeeste osas täita, siis sellisel juhul peaks seadust muutma. Seega oli õiguskantsleril kirjas tingimuslik soovitus, mitte vajadus. Pigem tuleb rõhutada õiguskantsleri seisukohta, et ka meremeeste töökohad peavad olema samaväärselt kaldal paiknevatega riigi kaitse all. Antud seaduseelnõu, mis on täna läbinud juba teise lugemise, eirab täies ulatuses antud seisukohta laevade osas, mis ei saa külastama regulaarselt Eesti sadamaid.

Teiseks kinnitame, et mitte keegi ei ole mingit kompromissi sõnastanud ega meile kui meremeeste esindajatele edastanud. Tegelikkuses on MKM-s toimunud vaid kaks arutelu, kas ja kuidas võiksime välismaalaste seadust muuta. Kõnesolev seadusemuudatus menetlemine SE 241 raames ja 15.03.2022 RK põhiseaduskomisjoni istungil tuli Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule täieliku üllatusena.

Meie hinnangul on RK põhiseaduskomisjon nii või teisiti käitunud arusaamatul moel, saates SE 241 Riigikogu suurde saali teisele lugemisele ilma, et asjassepuutuvatele organisatsioonidele ja nende liikmeskonnale, keda teema puudutab, oleks antud võimalus arvamuse avaldamiseks. Meil on üle 2700 liikme, kellest enamus töötab Eesti lippu kandvatel kommertslaevadel, kuid lisaks töötab inimesi ka teistes merendusettevõtetes ja hotellides. Meile teadaolevalt ei ole Eestis teist organisatsiooni, kes sotsiaalpartnerina esindaks meremehi.

Palume antud seaduseelnõu Riigikogu poolt edasi mitte menetleda kuna tema menetlemine on toimunud vastuolus seaduseelnõude menetlemise heale tavale. Eelnõus sätestatud tööjõuturu paindlikumaks muutmise sätted on sotsiaalpartneritega läbi arutamata, seda nii tööandjate kui ka ametiühingute poolelt, edasised mõjud on hindamata ning on alust arvata, et ei ühti ka Põhiseaduses toodud isikute võrdse kohtlemise ega ka rahvusriigi aluspõhimõtetega.

Lugupidamisega             Jüri Lember

EMSA esimees