Kalurite meeleavaldus Toompeal

Galerii: kalurid protestivad Toompeal individuaalkvootide vastu

Vaata galeriid https://www.err.ee/1608764599/galerii-kalurid-protestivad-toompeal-individuaalkvootide-vastu

Grupp Peipsi kalureid saabus hommikul Tallinna riigikogu hoone ette, et avaldada meelt parlamendis teisipäeval lõpphääletusele mineva kalapüügiseaduse muutmise seaduse vastu.

Valitsuse algatatud eelnõuga muudetakse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikorraldust.

Osa Peipsi kalureid on tugevalt selle vastu.

Suuremad kalaettevõtted soovivad individuaalseid kvoote, aga omaette tegutsevad kalurid näevad muutuses enda pankrotti.

Toompeale meelt avaldama kogunenud kalurid soovivad, et püügikord jääks selliseks nagu praegu ehk niinimetatud olümpiasüsteemiks – kes rohkem töötab ja oma töösse/varustusse panustab, see püüab rohkem kala. Uue süsteemi järgi saavad kolm suurt firmat põhikvoodi ja kalurid on sunnitud vaid nende kolme ettevõtte heaks püüdma.

Seadusmuudatustega antakse valitsusele õigus kehtestada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahenditele lubatud aastasaak. See võimaldab jaotada püügikoormust hooaja vältel ühtlasemalt, märgitakse eelnõus.

Valitsusele jääb kaalutlusruum, milliste kalaliikide kohta aastasaagid kehtestada, kuid algatajate soov on määrata taotlejatele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel konkreetsed lubatud väljapüügimahud ehk individuaalkvoodid vähemalt majanduslikult kõige olulisemate kalaliikide, koha ja ahvena, ning Peipsi tindi ja rääbise kohta.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Riigikogu muutis kalapüügiseadust

Riigikogu muutis kalapüügiseadust, millega minnakse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kutselises kalapüügis üle individuaalkvootide süsteemile, reguleeritakse püügiõiguste, kvootide ja järelevalvega seotud küsimusi.

Seadusemuudatuste vastu on väiksemad kalapüügiettevõtted.

https://www.err.ee/1608764695/riigikogu-muutis-kalapuugiseadust

Seaduse muudatustega antakse valitsusele õigus kehtestada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahenditele lubatud aastasaak. See võimaldab jaotada püügikoormust hooaja vältel ühtlasemalt ning annab püüdjale stabiilsuse saak määratud koguses välja püüda.

Valitsusele jäetakse kaalutlusruum, milliste kalaliikide kohta aastasaagid kehtestada, kuid algatajate soov on määrata taotlejatele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel konkreetsed lubatud väljapüügimahud ehk individuaalkvoodid vähemalt majanduslikult kõige olulisemate kalaliikide – koha ja ahvena, ning Peipsi tindi ja rääbise – kohta.

Seadusemuudatusega soovitakse väidetavalt pakkuda Eesti turule värsket kala pikema aja vältel, kuna praegu kehtiva niinimetatud olümpiapüügi ehk ühise piirarvu tõttu kiirustavad kalamehed hooaja alguses võidu põhimõttega “kes ees, see mees”.

Seadust täiendati sättega, mille järgi vähendatakse kalapüügiseaduses loetletud seitsme tõsise rikkumise kordumisel ettevõtte õiguspäraselt omandatud püügivõimalust kahel järgneval aastal 10 protsendi võrra. See tähendab, et kui samade püügilubade alusel toimub kalapüüginõuete kaalutletud tõsine rikkumine teist korda, hakatakse ettevõtte püügiõigust vähendama. Seejuures on keskkonnaameti inspektoril kaalutlusõigus rikkumist tõsiseks mitte määrata.

Maaelukomisjoni esimees Sven Sester selgitas, et individuaalkvootide rakendamine suurendab ettevõtjate kindlustunnet oma majandustegevuse planeerimisel, võimaldab paindlikku püügiaega kalurile ning Peipsi kalavarude jätkusuutlikumat majandamist, parandab värske kala kättesaadavust tarbijale pikema perioodi jooksul, tagab jätkusuutlikud sissetulekud kaluritele ja firmadele ning riigi- ja kohalike maksude parema laekumise, vahendas riigikogu pressiesindaja.

Maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse (136 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja vastu oli kolm saadikut.

Seadusemuudatuse vastu toimus teisipäeval riigikogu ees kalurite protestimeeleavaldus.

Toimetaja: Mait Ots