EMSA- Meremeeste töökohad versus hasartmängumaks
Meie meremeeskonna töökohtade ja seeläbi ka kogu meie laevanduse tuleviku
ohtu seadmise tõttu, on Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing sunnitud
pöörduma avalikkuse poole. Eesti Vabariigi seaduslike valitsejate
vastutustundetud otsused ning tõenäoliselt ebakompetentsus on ületanud
taluvuse piirid.
Käesoleva aasta 22.augustil teatas meie riigi taristuminister Kuldar Leis ERR-i
vahendusel Eesti rahvale, et riik on otsustanud toetada käesoleval aastal
reisiparvlaevadel Eesti töökohti kahe miljoni eurose toetusega. Minister rõhutas,
et „ilma sarnase meetmeta võivad Eesti laevad ja töökohad liikuda varem või hiljem
naaberriikidesse, mis tähendaks meie riigile maksutulu vähenemist ligi 54 miljoni euro
võrra aastas. Toetus aitab hoida kulud kontrolli all, töökohti alles ning maksutulu
Eestis.
Meremeestena rõõmustasime, et lõpuks ometi on Vabariigi Valitsus mõistnud, et
ilma naaberriikidega sarnaste toetusmeetmeteta pole Eesti laevandusettevõtted
tänases laevandusteenuste turu madalseisus rahvusvaheliselt
konkurentsivõimelised.
Mõni päev enne kolme kuu täitumist sellest avaldusest, 19.novembril teatas
seesama ministeerium läbi oma kantsleri Marten Kokk-i e-kirja, et kahjuks on
nad sunnitud teatama, et seoses riigieelarve olukorraga ollakse otsustanud
reisilaevade toetusmeetme elluviimise hetkel peatada ning kavandatud
vahendeid sel aastal ei eraldata. Seda kaks päeva enne vastavate väljamaksete
tähtaega. Sellega ei kaasnenud mitte mingit uut valjuhäälset teavitust sellest
kui tubli Vabariigi Valitsus meil on.
Üleeile, 3.detsembril võttis Riigikogu vastu otsuse, mille alusel vähendati
hasartmängude makse samaväärses suurusjärgus võimalike ja algselt riigieelarve strateegias järgnevaks neljaks aastaks kavandatud reisiparvlaevade
laevandustoetuste meetmele ehk 40 miljonit eurot.
Avalikkuse eest on jäetud varju asjaolu, et faktiliselt ei taotle rahvusvahelises
laevaliikluses meretranspordi teenust osutavad ettevõtted mitte mingisugust
heategevust teiste Eesti ettevõtete või maksumaksjate arvelt, vaid pelgalt
osaliselt selle selgest taevast kaela sadanud süsinikukvoodi ostukohustuse
osalist tagasimakset, mille EL koos Eesti riigiga on kehtestanud. 2025.aastal on
see summa Tallinki laevade puhul 7 miljonit eurot ja DFDS Eesti filiaali osas 0,7
miljonit eurot. 2026.a. saab olema orienteeruvalt, sõltuvalt CO2 kvoodi hinnast,
Tallinki puhul 10 miljonit eurot ja DFDS Eesti puhul üle 1 miljoni euro. Halvimal
juhul kui CO2 kvoodi hind kasvab oluliselt, võib see riigile makstav summa
kahekordistuda.
Eesti riigi nn. Laevanduse taastamise lipuprojekt on nõudnud alates 2020.aastast
kõigi merendusorganisatsioonide ja ametnikkonna tõsist panustamist. Riik on
kulutanud teemaga tegelevatele ametnikele ja uuringutele, võttes arvesse
kaasatute suurt hulka ja kulutatud tööaega, tõenäoliselt suurusjärk miljon eurot
kui mitte rohkem. Kõik see töö ja maksumaksjate, sealhulgas meremeeste
teenitud maksuraha kulutamine jookseb jätkuvalt liiva kuna Eesti Vabariigi
maksukeskkond on ettearvamatu ja see jääb peamiseks takistuseks, miks mitte
ükski reeder ei julge tuua omi laevu Eesti registrisse.
Merelaeva investeering ehk kapitalimahutus on suurusjärgus paarkümmend kuni
paarsada miljonit eurot või rohkem ja selle investeeringu äriplaan toetub
minimaalset 15-20 aastasele perspektiivile. Sellist äri ei saa Eestis ajada kui riigi
kehtestatavad maksud kõiguvad kümnetes miljonites ühe aasta jooksul.
EMSA esimees, kapten Jüri Lember : “ Senikaua kui meie riigi rahanduspoliitikat
suunavad ja otsustavad diletandid, senikaua kui osatakse koostada vaid
lihtsustatud Exceli tabelit, milles pelgalt kulud, mitte tulu tagasi teenivad
investeeringud kulude ridadel, pole Eestil lootustki saada osa rahvusvahelisel
mereteenuste turul ringlevast rikkusest ehk teenuste ekspordist ühele mereriigile
kohast tulu. Tõsine kartus on kaotada tänasedki töökohad merel.”.
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing tegutseb aastast 1995 ja omab ligi 2300
liiget. Meie peamine tegutsemise eesmärk on tagada Eesti meremeeste
töökohtade olemasolu rahvuslipu all seilavatel alustel ja eesti keele kasutamine
kohustusliku töö- ja suhtluskeelena laeva pardal. Ainult sellisel moel suudame me
edendada rahvuslikku meremajandust ja rahvusriiki. COVID pandeemia aastatel
kaotasime rahvuslipu all üle 600 töökoha, mis pole taastunud ning nüüd oleme
silmitsi poliitilise pandeemiaga endiste rahandusministrite eestvedamisel.
