Tööõnnetuste käsitlemine laevadel tekitas terava vaidluse!

Tööõnnetuste käsitlemine laevadel tekitas terava vaidluse

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) pöördus suvel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole, et saada selgust tööõnnetuse määratluse osas meremeeste puhul. Küsimus puudutas eelkõige olukordi, kus õnnetus juhtub laeval puhkeajal – olukorras, kus meremees ei saa töökeskkonnast lahkuda.

Ministeerium vastas enam kui pooleteise kuu möödudes ning jäi seisukohale, et Eesti praktika järgi ei loeta puhkeajal juhtunud õnnetust tööõnnetuseks, isegi kui see toimub laeval.

Mis toimub mujal maailmas?
Rahvusvahelises praktikas, sealhulgas enamikus EL riikides, käsitletakse laeva kui ühtset töökeskkonda – olenemata sellest, kas õnnetus juhtub vahetuse ajal või puhkehetkel. Põhjendus on lihtne: meremees ei saa laeval olles oma töö- ja elukeskkonnast lahkuda ning tööandja kontrollib kogu laeva ohutust. Seega loetakse kõik laeval toimunud õnnetused tööõnnetusteks.

Aga Eestis?
Meil on ametlik tõlgendus vastupidine – laevas puhkeajal juhtunut ei loeta tööõnnetuseks. See tähendab, et Eesti meremees võib sattuda samasugusesse olukorda nagu kolleeg Hollandis, Saksamaal või Taanis, kuid erinevalt neist ei saa ta Eestis tööõnnetuse kaitset ega hüvitist. Lühidalt: meie meremeestel on vähem õigusi kui kolleegidel mujal Euroopas.

Kapten Jüri Lember rõhutas oma vastuses, et EMSA ei pea vajalikuks enam nn „tasakaalustatud arutelusid“ tööandjatega, kuna need on varasemalt juba peetud. Ametiühingu hinnangul ei ole Eestis valdkondlik pädevus piisav ning seetõttu kaalutakse edasist pöördumist Euroopa Komisjoni ning rahvusvaheliste meremeeste organisatsioonide poole (ETF, ITF).

EMSA seisukoht on selge: Eesti riik ei tohi meremeeste õiguste kaitses jääda viimaseks Euroopas. Kui meremees töötab ja elab laeval, siis peab ta saama sama kaitse nagu igal pool mujal maailmas.