Teavitame olulistest muudatustest Meretöö konventsioonis (MLC, 2006)

1. Esimene muudatus puudutab eeskirja 2.5 (kojusõit) ja selle eesmärk on tagada, et liikmesriigid hõlbustavad meremeeste kojusõitu viisil, mis välistab nende igasuguse diskrimineerimise;

2. Teine muudatuste kogum puudutab eeskirja 2.4 (õigus puhkusele) ja selle eesmärk on tagada, et meremehed saaksid sadamas viibimise ajal tõhusalt kasutada õigust maale minna, et parandada tervist ja heaolu. Maale minek lubatakse diskrimineerimata ja meremeestelt ei nõuta selleks viisat ega eriluba;

3. Kolmas muudatus käsitleb eeskirja 2.5 (kojusõit) ja sätestab, et liikmesriigid peaksid määrama meremehed võtmetähtsusega töötajateks ja tunnustama neid sellistena ning võtma asjakohaseid meetmeid, et hõlbustada nende ohutut liikumist seoses nende töökohustustega, sealhulgas, kuid mitte ainult, maale mineku, kojusõitu, meeskonnavahetuse ja arstiabi saamisega maal;

4. Neljas muudatuste kogum käsitleb eeskirju 4.4 (juurdepääs kaldal paiknevatele olmerajatistele) ja 5.1 (lipuriigi kohustused) ning nõuab liikmesriikidelt, et nad võtaksid nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid IMO/ILO suuniseid, et tagada välisriikide sadamates väidetavate kuritegude tõttu või mereõnnetuste uurimise raames kinni peetud meremeeste õiglane kohtlemine. Lisaks nõutakse liikmesriikidelt selleks koostööd asjaomaste riikidega;

5. Viies muudatuste kogum puudutab eeskirja 2.5 (kojusõit) ja selle eesmärk on tagada, et laevaomaniku poolt kojusõidu eest kantavad kulud hõlmaksid vähemalt teatavaid konkreetseid kulusid, mis varem olid sätestatud mittekohustuslikus sättes. Need kulud on seotud kojusõidu sihtkohta sõitmise, majutuse, toitlustuse, kuni 30-kilogrammise pagasi veoga ning arstiabiga;

6. Kuues muudatuste kogum on seotud eeskirjaga 4.1 (meditsiiniabi laeval ja kaldal) ning selle eesmärk on tagada, et meremeeste, kes vastutavad meditsiinilise abi andmise eest laeval, kui laeval ei ole kohustuslik arsti olemasolu, väljaõpe võtaks muuhulgas arvesse rahvusvahelist meditsiinilist juhendit meremeestele ja kaluritele (ingl k International Medical Guide for Seafarers and Fishers);

7. Seitsmes muudatuste kogum käsitleb eeskirju 1.4 (värbamine ja töövahendus), 3.1 (majutus ja puhkevõimalused), 4.3 (töötervishoid ja tööohutus ning õnnetuste ärahoidmine) ja 5.1 (lipuriigi kohustused) ning selle eesmärk on tagada meremeeste tõhus kaitse vägivalla ja ahistamise, sealhulgas seksuaalse ahistamise, kiusamise ja seksuaalse vägivalla, eest laeva pardal. Täpsemalt nõuavad muudatused liikmesriikidelt õigusaktide ning muude meetmete vastuvõtmist vägivalla ja ahistamise ennetamiseks ja likvideerimiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse 2019. aasta vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitlevat konventsiooni nr 190. Liikmesriigid peavad lisaks nõudma laevaomanikelt ja meremeestelt täiendavaid meetmeid, et tagada laeval toimuva vägivalla ja ahistamise juhtumite kohta ohutute, õiglaste ja tõhusate teavitusmehhanismide ja -korra kehtestamine.

Muudatuste autentne tekst on kättesaadav: https://www.ilo.org/…/amendments-code-maritime-labour…

Kooskõlas 2006. a meretöö konventsiooni artikli XV lõikega 7 loetakse muudatused vastuvõetuks, kui üle 40 protsendi konventsiooni ratifitseerinud liikmetest, kelle laevade kogumahutavus on vähemalt 40 protsenti konventsiooni ratifitseerinud liikmete laevade kogumahutavusest, ei ole esitanud peadirektorile oma ametlikke vastuväiteid alates 23. juunist 2025, seega 23. juuniks 2027.

Vastavalt 2006. a meretöö konventsiooni artikli XV lõikele 8 jõustuvad heakskiidetuks loetud muudatused 23. detsembril 2027, mis on kuus kuud pärast ettenähtud ajavahemiku lõppu kõigi ratifitseerivate liikmesriikide suhtes, välja arvatud need, kes on väljendanud ametlikult oma vastuväidet artikli XV lõike 7 kohaselt ega ole kõnealust vastuväidet lõike 11 kohaselt tagasi võtnud.