Ametiühingud soovivad töölepingu seaduse eelnõu menetluse peatamist – Ametiühingute ühispöördumise sesoses töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga
Ametiühingud soovivad töölepingu seaduse eelnõu menetluse peatamist ja sotsiaalpartneritega läbirääkimiste alustamist kompromisside leidmiseks, sest planeeritavad muudatused nagu muutuvtunniga lepingud ja puhkeaja lühendamine jätavad töötaja nende hinnangul tööandja võimaliku omavoli vastu kaitseta.
Peaminister Kristen Michal
Valitsuse liikmed
Riigikogu
Ametiühingute ühispöördumine:
menetluses olev töölepingu seaduseelnõu halvendab töötajate olukorda
05.12.2024
Ühispöördumisele alla kirjutanud ametiühingud juhivad peaministri, Valitsuse ja Riigikogu liikmete
tähelepanu asjaolule, et menetluses oleva töölepingu seaduse eelnõu arvestab eelkõige tööandjate
huvidega.
Tasakaalustatud mahus töötajate õiguste kaitse tagamiseks teevad töötajate esindusorganisatsioonid
valitsusele ettepaneku peatada töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlus ning alustada
sotsiaalpartneritega läbirääkimisi kompromissile jõudmiseks.
Ametiühingute arvates on töölepingu seaduse täiendused ja muudatused, millega plaanitakse võtta laialdaselt
kasutusele nõndanimetatud muutuvtunnilepingud ja piirata iganädalase puhkeaja kestvust, eelnõus esitatud
kujul vastuvõetamatud. Nimelt peavad seadusemuudatused toetama õiglast töökeskkonda, arvestama Eesti
tööjõuturu eripäradega ning kindlustama töötaja kui tööturu nõrgema osapoole igakülgse kaitsega.
Kõnesoleva töölepingu seaduse eelnõus on aga tegemist töötaja positsiooni olulise nõrgestamisega tööturul.
Eelnõus välja toodud paindliku töötamise osa sihtgrupiks on haavatavaim osa töötajatest, seega peab
seadusesse kirjutatu olema selge ja arusaadav. Töötaja peab ühemõtteliselt mõistma lisatundidega töötamise
vabatahtlikkust ning võimalust keelduda paindlikust tööajast ka juhul kui tööandja survestab teda igapäevaselt
sel viisil töötama.
Eelnõus kirjeldatud paindliku tööaja kokkulepped ei taga seega töötajatele piisavat kaitset. Näiteks võimalus
maksta kuni 7-aastast last kasvatavale töötajale töölepingu alusel töötasu alammäära ka lisatundide tegemisel
võib viia väikelapsega vanema ebavõrdse kohtlemiseni ja süvendada seeläbi põhjendamatut palgaerinevust
ühes ettevõttes sama tööd tegevate töötajate vahel.
Paindliku tööaja käsitlus menetletavas töölepingu seaduse eelnõus ei taga seega töötajate majanduslikku
kindlustatust ning töötajate vabatahtlikkus paindliku töökorraldusega nõustumisel on vaid näiline.
Osalise tööajaga töötava inimese kokkulepitud töötunnid peavad moodustama tööajast suurema osa kui
lisatunnid.
Eelnõus olev puhkeaja lühendamine ei arvesta graafikuga töötajate vajadusega välja puhata ning halvendab
seeläbi töötajate heaolu, mis võib põhjustada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi. Lisaks kohtleb selline
lähenemine kontoritööd tegevaid ja graafikuga töötajaid ebavõrdselt.
Ametiühingute ettepanek on anda sotsiaalpartneritele seadusega õigus leppida tööalased erisused kokku
sektori- või ettevõttepõhistes kollektiivlepingutes kus erisustest tulenevat kahju on võimalik
kompenseerida muude tagatistega.
Euroopa Liidu piisava miinimumpalga direktiiviga on Eestile seatud eesmärk tõsta töötajate
kollektiivläbirääkimistega hõlmatus 80 protsendini, kuid töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu
praegune versioon ei motiveeri tööandjaid sõlmima kollektiivlepinguid senisest suuremas mahus. Jääb
küsitavaks, kuidas planeeritakse direktiiviga Eestile pandud kohustusi täita. Seetõttu soovitame seadusandjal
kaaluda teisi regulatsioone, mis julgustavad tööandjaid otsima tasakaalu enda ja töötajate vajaduste vahel,
rääkides erisused eelnevalt omavahel läbi ning kinnitades kokkulepped kollektiivlepingutega.
Täna on tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonid töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu osas
ristuvatel arvamustel, mistõttu teevad ühispöördumisele alla kirjutanud ametiühingud ettepaneku seaduse
eelnõu menetlemine peatada ning alustada sotsiaalpartneritega läbirääkimisi kompromisside leidmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Vask
Eesti Ametiühingute Keskliit
Neeme Tõnisson
Eesti Arstide Liit
Reemo Voltri
Eesti Haridustöötajate Liit
Jüri Lember
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing
Gert Raudsep
Eesti Teatriliit
Anneli Kannus
Eesti Õdede Liit
Riina Viiding
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon