Mart Võrklaeva kiidetud 50 miljoni säästmise plaan kukkus kokku
TALLINN, 9. oktoober, BNS –
Riigikogu liikme, endise rahandusministri Mart Võrklaeva (RE) meedias vahendatud arusaam, justkui saaks 130 000 riigi palgal oleva inimese puhkust 35 päevalt 28 päevale vähendades kokku hoida umbes 50 miljonit eurot, ei vasta ühestki otsast tõele, kirjutab Postimees.
«Summa tulenes esialgsetest arvutustest, mis tänase hinnangu kohaselt ei oleks teostatavad,» nentis rahandusministeeriumi pressiesindaja Geili Heinmaa. Analüüsi, mille järgi Võrklaev meedias arve välja käis, ta saata ei soovinud.
Võrklaev opereeris teadmisega, et 35-päevast puhkust saavate töötajate arv on kogu avalikus sektoris eeldatavalt suurem kui ligi 30 000 avalikku teenistujat, kellele näeb nii pika puhkuse ette avaliku teenistuse seadus. Asutused ja riigi äriühingud võimaldavad nii pikka puhkust teistelegi töötajatele. Ta väitis Eesti Rahvusringhäälingule, et neid riigipalgalisi, kelle puhkus kestab 35 päeva, on umbes 130 000.
Võrklaev selgitas, et oli palunud teha ministeeriumil infokorje, et mõista võimalikku mõju, mida tooks riigieelarvele kaasa 35-päevaste puhkuste lühendamine 28 päevale.
«Kogutud tagasiside ja arvutused näitasid, et sellel ideel oleks potentsiaali, sest võimalik kokkuhoid võiks olla umbes 50+ miljonit eurot aastas,» ütles Võrklaev. «Lõpptulemus sõltuks palju sellest, kui edukalt õnnestuks 28-päevast puhkust riigi ja omavalitsusega seotud asutustes rakendada, aga struktuursed retormid võtavadki aega ja nõuavad tahtmist ning tihti ka mõttemaailma muutmist.»
Võrreldes erinevate puhkuseõigustega ametnike ja teiste riigipalgaliste töötajate arvu, arvud ei klapi. Riik maksab üleüldse palka kokku veidi üle 130 000 täistöökoha eest, koos osalise töökoormusega inimestega on riigitöötajaid ligi 134 000.
Riigitöötajate hulgas on ligi Tl 500 kooli- ja kutsekooliõpetajat, kellele on seadusega ette nähtud hoopiski 56-päevane puhkus. Selle lühendamisest juttu pole olnud ja mingit kokkuhoidu see ei tooks, sest suvel koolitööd niikuinii ei toimu. Lisaks on 56-päevane puhkus kehtestatud seadusega veel mitmete ametite pidajatele, näiteks õppejõududele, teadustöötajatele, raviasutuste pedagoogikaspetsialistidele.
Heinmaa ütles Postimehele, et avaliku teenistuse seaduse muutmine eesmärgiga muuta 35-päevane puhkus 28-päevaseks puudutaks vaid ligi 10 000 inimest. «Kogu avalikus sektoris on niinimetatud laiendatud ring hinnanguliselt umbes 45 000 inimest [kui välja jätta haridustöötajad],» lausus ta.
Arutelu puhkuse üle sai alguse sellest, et rahandusministeerium soovis talvel muuta avaliku teenistuse seadust eelnõuga hoopis teistpidi: kehtestada riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse töötajate põhipuhkuseks 35 kalendripäeva. Selle peale tõstis häält Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning pakkus, et võiks hoopis kõigil puhkuse 28 päeva peale vähendada, mis on erasektori miinimum.
Rahandusministeeriumi andmeil lubab 56 protsenti eraettevõtetest oma töötajatel kauem puhata.
Tallinna toimetus, +372 610 8832, sise@bns.ee
Baltic News Service