Eesti transpordivaldkonna(K.A EMSA) ametiühingute seisukohad Kliimakindla majanduse seaduse eelnõule, esitatud meile 05.08.24

Eesti transpordivaldkonna(K.A EMSA) ametiühingute seisukohad Kliimakindla majanduse seaduse eelnõule, esitatud meile 05.08.24

Antud seaduseelnõu (edaspidi tekstis SE) sissejuhatuses on öeldud, et SE loob aluse kliimakindlaks, konkurentsivõimeliseks ja vastupidavaks majanduseks, seades kasvuhoonegaaside heitkoguste eesmärgid, soodustades puhaste tehnoloogiate kasutuselevõttu ning ressursside suuremat väärindamist.

Kahjuks ei saa me selle seisukohaga nõustuda kuna SE seletuskirjas puudub tõsiseltvõetav kliimakindlale majandusele suunatud meetmete reaalse teostatavuse hinnang ning mõjuanalüüs.

Ainuüksi kõige olulisema kliimameetme, suures mahus taastuvenergia tootmise võime loomine, on märkimisväärse kuluga ettevõtmine. Ennekõike suuremahulistele meretuuleparkide rajamise kavale ülesse ehitatud tootmisvõimsuste kasvatamine tingib energiahindade olulise kasvu, sest merelt lähtuv tuuleenergia on ekspertide hinnangul suurusjärgus 30% kallim kui maismaale rajatud tuulegeneraatorite oma. Puudub ka kallihinnaline elektrivõrk, mis tuleb spetsiaalselt meretuulikute tarbeks rajada ja jällegi elektri tarbijatele edasi kanduvate täiendavate maksude näol. Sellele lisandub veel kulukas hooldus, looduskeskkonna reostus ja hilisem kallihinnaline amortiseerunud tuulikute utiliseerimine.

Teatavasti on ettevõtete ja majanduse konkurentsivõime tervikuna seotud sisendallikate, ennekõike energia, toorme ja kvalifitseeritud tööjõu kui ka riigi maksukeskkonnast tuleneva tervikliku kulubaasiga ehk hinnaga.

SE seletuskirja lk.13 on kirjas, et hiljemalt 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Jääb ebaselgeks, millele selline optimism tugineb. Kas SE koostajad on kavandanud lõplikult sulgeda mitmed Eestile traditsioonilised majandusharud, omamata selget visiooni, millega need asenduvad ja kust tekivad samaväärsed töökohad Eesti elanikkonnale ?

Samas lk.13 on välja toodud eesmärk toota 100% elektri tarbimise mahust taastuvatest allikatest aastaks 2030, mis on kõigi seni teadaolevate ekspertarvamuste kohaselt nonsenss. Samuti nagu ka sealsamas toodud väide, et väiksem keskkonna jalajälg on justkui millegi tootmisel aina enam konkurentsieeliseks. Me kõik teame, et see on pooltõde, sest toote või teenuse konkurentsivõime turul, ennekõike globaalsel turul, otsustab ikkagi toote või teenuse hind. SE kavandatud kliimameetmed on ilmselgelt, peamiselt tänu energia hindade kasvatamisele, suunatud teenuste ja toodete omahinna, seeläbi ka turuhinna tõusule.

 Väga suuremahuline investeerimine kliimaeesmärkide saavutamisse sellises ajaraamistikus nagu on kavandatud, käib meie hinnangul üle jõu mitte ainult Eestile vaid kogu Euroopa Liidu majandusele ning muudab selle võrreldes kolmandate riikidega konkurentsivõimetuks. Eestis toodetud kaubad ja rahvusvahelisele turule suunatud teenused võivad seetõttu oluliselt kallineda.

Ennekõike eeltoodut arvesse võttes on enne seaduseelnõu lõplikku sõnastamist ja Riigikogu menetlusse andmist möödapääsmatult vajalik väga põhjalik mõjuanalüüs või teise variandina igasuguste kindlate tähtaegade SE sätetest kõrvaldamine. Meie hinnangul ja tulenevalt käimasolevast sõjalisest konfliktist ja sellele eelnenud COVID pandeemiast, ei ole ka Euroopa Liidul tervikuna pääsu eelnevatel aastatel püstitatud kliimaeesmärkide saavutamise tähtaegade muutmisest kuna see on muutunud liikmesriikide majandustele üle jõu käivaks ülesandeks.

Teine murekoht, mis SE tekstiga tutvudes selgelt silma paistab, on suuremahulise lisa-bürokraatia tekitamine nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse asutustele, mis institutsioonid omakorda hakkavad SE kavandatu kohaselt nõudma ettevõtetelt ja asutustelt tohutut hulka lisanduvat ning regulaarselt esitatavat aruandlust ( SE §35,§37,§38,kogu 8.ptk.§43-§48 jt.).

Siin on selge vastuolu nii täna riigis võetud suunaga bürokraatia vähendamiseks kui ka suunaga majanduskeskkonna  konkurentsivõime parendamiseks. Seletuskirja lk.11 on kirjas, et „Eelnõukohase seadusega nähakse ette ka regulaarse kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise alase aruandluse, seire ja prognooside koostamise kohustus, mille eesmärk on jälgida vastavate eesmärkide täitmist ning prognoositud heite vähendamise trajektoori, metoodikate ja andmete täienemist, …..“. Seoses hulga lisanduva bürokraatiaga ei ole selge kui mitu täiendavat töökohta tuleb luua avalikus sektoris või kui palju ning millise kogusumma maksumaksjate raha eest tellida kallihinnalisi uuringuid erasektorist. Juhul kui see ongi eesmärk teel konkrentsivõimeliseks ja kliimakindlaks majanduskasvuks ehk siis turgutada mitte midagi tootvaid ja mitte midagi eksportivaid ettevõtteid ja asutusi, siis on midagi meie riigis väga valesti ja oleme kiirendamas liikumist majanduskrahhini.

Kolmas murekoht. SE seletuskirja lk.13 on kirjas, et „Maavarade valdkonnas võib Eesti konkurentsieelis tulevikus olla selliste ressursside kasutuselevõtt ja kohapealne väärindamine, mille järele on rahvusvahelisel turul suur nõudlus, nagu kliimaneutraalse majanduse tarvis kriitilise tähtsusega toormed ja nendest valmistatud seadmete komponendid.“ Sedavõrd oluline konstateering peaks sisaldama konkreetsust, mis maavaradest jutt, mis piirkonnas, millises mahus ning ka selgitust kuivõrd suurt loodus-ja elukeskkonna kahjustamist seoses antud maavarade kasutuselevõtuga kavandatakse.

Neljas murekoht. §53 alusel peab Kliimaministeerium koos Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga välja selgitama 2027.a. 1.jaanuariks meetmed, millel on kliima-ja keskkonnaeesmärkidega võrreldes vastassuunaline mõju ja mille kasutamine tuleks lõpetada hiljemalt 2035.aastaks. Kirjas on, et selle tegevuse aluseks võib võtta Riigikontrolli 2022.a.apriliis koostatud ülevaate vastuolulistest majandusmeetmetest. Selline ebakonkreetne lähenemine ja selle seadustamine jätab väga suure ruumi tõlgendusteks ning meie hinnangul ohustab paljusid Eesti majandusele olulisi valdkondi nagu näiteks põllumajandus.

Kokkuvõtteks. Meile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks esitatud SE on väga toores, ei oma mõjuhinnangut Eesti majandusele ning eestimaalaste töökohtadele, samuti nagu ka kogu ühiskonna heaolule ning hakkamasaamisele. Pelgalt toores visioon nn. rohemajanduse tekkele läbi administratiivsete meetmete ja kliimakindla majandamise seaduse jõusta- mise, ei anna Eesti ettevõtjatele ega töötajaskonnale mitte mingisugust kindlust tegeliku konkurentsivõime ja heaolu kasvu osas, vaid pigem vastupidi.

Kavandatud kujul SE edasist menetlemist ilma oluliste muudatusteta ja konkreetsete detailidega mõju-ning teostatavushinnanguta me ei toeta.

Jüri Lember                                                          Eesti Meremeeste Sõltumatu AÜ

Üllar Kallas                                                           Eesti Transpordi -ja Teetöötajate AÜ