Rail Balticu supp

: kõik on mitu korda kallim, aga ministrid laulavad ikka kiidulaulu

Küll me oleme tublid, ei jõudnud Reformierakonna ministrid eile end ja Rail Balticu projekti ära kiita.

https://majandus.postimees.ee/8039719/rail-balticu-supp-koik-on-mitu-korda-kallim-aga-ministrid-laulavad-ikka-kiidulaulu

Liina Laks, ajakirjanik

Kuid arvud näitavad midagi muud: ajakavast ollakse vähemalt viis aastat maas, koguprojekt on läinud neli korda kallimaks, Eestil on puudu vähemalt 1,8 miljardit eurot, raha ei ole ja pole ka teadmist, kuna ja kas üldse Rail Baltic tuleb.

Kolme Balti riigi riigikontrollid tegid eile ühisavalduse, milles tutvustasid ühise raudteeprojekti üsna nutust seisu. Raudteed, mis pidi kasutusvalmis olema juba 2025. aastal, pole hakatud õieti ehitamagi. Enamgi veel, kui algselt pidi projekt maksma kokku 5,8 miljardit eurot, siis nüüdseks on hind kerkinud juba ligi 24 miljardit eurot. Boston Consulting Groupi kõige mustemas nägemuses on hinnasilt jõudnud 32 miljardi juurde.

Palju raha puudu on?

Riigikontrolörid leiavad, et sõltuvalt sellest, mis ulatuses raudtee lõpuks tuleb, on puudu 10–19 miljardit eurot ja häda on selles, et pole teada, kust raha saada.

Eestil on vaja projekti lõpetamiseks 2,7 miljardit. Kui selles loos midagi positiivset otsida, siis Läti ja Leedu seisavad veel suurema rahaprobleemi ees kui meie.

Kui aga negatiivset, siis meenutab riigikontrolör Janar Holm, et Eesti on Rail Balticu tagumine ots ja kui teised oma osa valmis ei saa, siis Eesti osal üksi mõtet pole.

Kust neid summasid saada, ei tea – seni on töid rahastanud peamiselt Euroopa Liit. Kokku on projekt saanud 2,8 miljardit eurot, aga naljaga pooleks on suurest raudteest praegu näha vaid looduses seisvaid loomade ökodukte.

Kui vahepeal on üritustel jagatud sümboolseid Rail Balticu pileteid 2030. aastaks Euroopasse sõiduks, siis nüüd on selge, et sellist asja ei tule. Sest üks asi on see, et raudtee-ehitus on kõvasti ajast maas, aga Holmi andmetel võtab rongide tellimine aega 8 aastat ja kui see tänasele otsa liita, jõuame kiiresti aastasse 2032, aga neile pole keegi veel mõtlemagi ega võimalikku maksumust kokku arvutama hakanud. Küsimus pole aga ainult rahas: kolme Balti riigi koostöö on raporti järgi olnud kehvakene, projektijuhtimine pehmelt öeldes vilets.

Michal ei jõudnud meie tublidust ära kiita

Selliste sõnumite tõttu kutsus president Alar Karis rahandusminister Mart Võrklaeva ja kliimaminister Kristen Michali (mõlemad Reformierakonnast) kolmapäeval Kadriorgu aru andma, mis selle asjaga toimub.

Karis rõhutas oma kõnes, et deklaratsioonid on Balti riikide poliitikutel ilusad olnud, aga fakt on see, et raudteeehitus on takerdunud.

Karis märkis, et kui varasemalt on projekti rahastatud Euroopa Liidust, siis ei tasu arvata, et samas mahus asi jätkuks. Seda andis mõista Rail Baltic ise esmaspäeval Riias toimunud kohtumisel, kus öeldi, et Euroopast on raha küll küsitud, kuid konkurents on tihedaks läinud.

Lisaks esitas Karis küsimuse, kas on vaja parlamendisaadikutelt uut mandaati küsida raudtee kohta, sest kulude ja ajakava säärane muutus nõuaks ehk juba uute otsuste tegemist. Need kulud pole veel kõik: riigikontrolöri andmetel tuleks hakata raudteed igal aastal 60–80 miljoniga riigieelarvest doteerima.

«Kas projekti poolelijätmine on üks lahendus ja kui me seda lahenduseks ei pea, siis mis on lahendused?» küsis Karis.

Seepeale hakkas nalja saama.

Rail Balticu lõpust ei tahtnud ministrid midagi kuulda, Michal torkas, et loodab, et see oli presidendil retooriline küsimus.

«Kallinemine on tavaline,» ütles Michal Rail Balticu hinna neljakordistumise kohta. «Miks on edasi lükkunud, sellest saab raportist lugeda, osa on objektiivsed põhjused, teistega saab edasi liikuda,» lisas Michal.

Ta ütles, et Eesti on olnud tublim kui teised Balti riigid ja tänas raudteetegijaid.

Michali sõnul Eestis raudteeprojekti hinna neljakordistamisest rääkida ei saa. Raportis toodi aga välja, et kui 2017. aastal pakuti Eesti osaks 1,35 miljardit, siis nüüd tuleb kokku maksta 4,03 miljardit.

«Vaheülevaated on väga vajalikud. Meie tublidus otsa ei saa. Kui vaadata Euroopa kaarti, siis ei ole meil ka teist varianti kui see lõpuni ehitada,» ütles Michal.

Ministrid on seda meelt, et raudtee tuleb igal juhul, pole variantigi.

Mis rahastuse leidmisse puutub, ütles Võrklaev: «Kuna oleme projekti juhtinud päris edukalt, pole meile üllatus, et projekt on kallimaks läinud. Kui enne oli 1,8, siis nüüd on 3,1, nii et neljakordistumist meil pole.»

Rahandusministri sõnul on puudu ca 900 miljonit eurot ja lahendusi peaks otsima ettevõte, kes Rail Balticut rajab – ehk siis Rail Baltic Estonia OÜ.

Tema sõnul oleks lahendusteks näiteks laenu võtmine tulevaste tulude vastu või ettevõtte börsileviimine.

«Ei saa olla nii, et läheb kallimaks ja riik olgu hea ja andku raha,» lisas Võrklaev. «Meil ei ole kaks miljardit puudu, meil on täitsa plaan olemas,» lisas Võrklaev.

Michal tõi välja konkreetsemad arvud: Eesti on tema sõnul selles rahastusperioodis saanud orienteeruvalt 700 miljonit, lähiajal lisandub 400–450 miljonit ja sellele loodetakse veel lisa saada. Kokku 1,3–1,4 miljardit.

«Järgmisest rahastusperioodist ei eelda me vähem,» ütles Michal, kes näitas üles hulga suuremat optimismi kui riigikontroll ja Rail Baltic ise.

Presidendi nägemuses peaks aga eurorahade asjus hakkama tööd tegema ja Euroopa volinikega suhtlema meie ametnikud-poliitikud, et raha koju tuleks.

«Sel aastal on olnud hanked planeeritust odavamad, mida juhtub harva. See annab indikatsiooni, mida oleme proovinud öelda, et mida tempokamalt tegutseda, seda odavama hinnaga saame,» ütles Michal.

Oodatakse valget rongilaeva

Dotatsioonidest ja rongidest ei taha ministrid aga midagi kuulda, püüdes pareerida, et lastagu nüüd põhitrass ära ehitada, ärgem viigem fookust mujale. Rahandusministrilt küsiti, kas igal aastal hakkab raudtee vajama 60–80 miljonit dotatsiooni.

Võrklaev ütles, et see oli riigikontrolli auditis ja tema ei tea ning et me ei räägi dotatsioonist, vaid käigushoidmise kuludest, aga et ühel hetkel peaks kauba- ja reisijateveod kulud tagasi tooma. Ajakirjanike küsimuse peale, miks eraraha siia projekti tulema peaks, kui riigi dotatsioon ees on, vastas Michal, et Prantsusmaal niimoodi metrood ehitataksegi.

Aga kust siis rongid saada ja millal sõitu teha saab?

Michal ütles, et nende nägemuses tuleks Baltikumi operaatorfirma koos oma rongidega. Kust või kes – vaat seda ei tea. Aga variant on ka see, et iga riik hakkab ise oma lõike käigus hoidma.

Küsimusi, mille peale poliitikud vingerdama hakkasid, oli veelgi. Kui uuriti, miks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja nüüd kliimaministeerium ei ole kõik need aastad kulude kiirele kasvule RB projektis reageerinud, vaid lasknud nii-öelda köiel lohiseda, hakkas Michal praeguseid Rail Balticu juhte kiitma, ignoreeris küsimust kulude kohta ja andis mõista, et probleemid olid mingite teiste juhtidega ja probleemide kohta peab neilt küsima – justkui poleks Reformierakond suurema osa Rail Balticu projekti ajast valitsuses olnud.

President oli siin oluliselt karmim ja ütles, et kui ikka raudtee pole valmis 2025–2026, nagu lubati, siis on köis lohisema lastud.

Ja selline projektijuhtimine on tekitanud inimestele lisakulusid.