Gaasitoru saaga
Gaasitoru saaga: Hiina laev oli väidetaval vigastuse tekkimise ajal täpselt gaasitoru kohal
Margus Hanno Murakas, Meinhard Pulk
- oktoober 2023, 22:02
- Hiina laev oli väidetaval vigastuse tekkimise ajal gaasitoru kohal
- Seni kahtlusaluseks peetud laev oli 15 kilomeetri kaugusel
- Ankurdamisteooria vastu räägib Hiina laeva suur kiirus
Kui varasemalt on seoses lõhkenud Eesti-Soome gaasitoruga räägitud meedias venelaste naftatankerist SVG Flot, siis MarineTrafficu andmestikust ilmneb veel üks alus, mida võib seostada toru lõhkemisega.
SVG Flot oli Balticconnectori lähistel ankrus terve saatusliku nädalavahetuse, ent samal ajal liikus torule kõvasti lähemalgi hiinlastele kuuluv, kuid Hongkongi lipu all seilav konteinerlaev Newnew Polar Bear.
Just fakt, et merendusanalüütika veebilehe MarineTraffic põhjal oli seismoloogilise aktiivsuse ajal Balticconnectori kohal hiinlaste omanduses olev laev, ongi riigistruktuuride esindajate seast Postimeheni jõudnu järgi põhjus, miks on valitsus konkreetsete kahtlusaluste nimetamisel olnud nii kidakeelne ja ebamäärane: see on poliitiliselt ja diplomaatiliselt lihtsalt niivõrd delikaatne info, mille väljakäimisel tahetakse olla absoluutselt kindlad. Ja samal põhjusel pole vähemalt eestlased hiinlastelt seni diplomaatilisel tasandil aru pärinud: kuna ametlikult kahtlusaluseid pole, ei ole neilt midagi ka küsida.
Kokkusattumusena või mitte, esmaspäeva õhtul saatis välisministeerium küll pressiteate, kus öeldi, et Eesti ja Hiina diplomaatide vahel toimusid 13. oktoobril Pekingis poliitilised konsultatsioonid. Kas ja mis seos on sellel gaasitorujuhtumiga, pressiteates ei täpsustatud.
Mis aga annab alust Newnew Polar Beari kahtlustada? Käibel on kaks teooriat, mis selgitavad toru vigastamist 8. oktoobril ehk pühapäeva öö esimestel tundidel – on räägitud nii plahvatusest kui ka ankruga tekitatud kahjustusest, mille puhul on liiga vara väita, kas tegemist on õnnetusega või tahtliku tegevusega. Valitsus on vaid kinnitanud, et vigastus oli inimtekkeline.
NewNew Polar Bear
169 meetrit pikk ja 27 meetrit lai.
Varasemalt kandis nimesid Baltic Fulmar ja Reinbek.
Alusele mahub 1638 merekonteinerit.
Senimaani täpseim kahjustuse tekkeaeg pärineb Norra seismoloogilisest keskusest NORSAR, mis tuvastas võimaliku plahvatuse Eesti aja järgi 8. oktoobri öösel kella 1.20 paiku 40 kilomeetrit Paldiskist põhja pool. Plahvatuse jõuks hinnati 1,0 palli Richteri skaalal. Võrdluseks oli Nordstreami plahvatus 2,1–2,3 palli Richteri skaalal. Kuna Richteri skaala põhineb kümnendlogaritmskaalal, oli Nord Streami plahvatus Balticconnectori omast üle kümne korra võimsam. Samas näiteks Soome kriminaalpolitsei ütles eelmisel nädalal, et viiteid plahvatusele ei ole.
Venelaste laev SVG Flot sattus meedia tähelepanu alla, kuna otsustas 6. oktoobri õhtul peatuda Balticconnectori läheduses, kuhu jäi ankrusse kaheks päevaks ning alles 8. oktoobri õhtul seilas edasi. Seismoloogilise sündmuse ajal asus ankrus olev SVG Flot aeglustunud Polar Bearist 15 kilomeetri kaugusel.
Newnew Polar Bear oli naasmas Shanghaist, vahepeatusega Kaliningradis, ning suundumas Peterburi sadamasse, kuhu jõudis lõpuks 8. oktoobri õhtul. Kui muidu seilas konteinerlaev kiirusega 11 sõlme, siis teadmata põhjusel hakkas see Balticconnectorile lähenedes – Eesti aja järgi kell 1.19 – aeglustama, kuniks kiirus jõudis 9,5 sõlmeni. Kell 1.24 registreeriti laeva kiiruseks taas üle 11 sõlme. Sel ajavahemikul sõitis Newnew Polar Bear risti üle Balticconnectori.
Samamoodi oli Polar Bear paar tundi varem kiirust vähendanud ka Saaremaa lähistel.
Teooria, et toru ankruga lõhuti, läks lendu pärast Eesti mereväe ülema Jüri Saska kirjeldust, et keegi oleks seda toru külje pealt justkui rebinud. Kui Soome uurimisbüroo on ankurdamisega toru vigastamise kohta varem öelnud vaid, et seda ei saa välistada, siis Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimehe Jüri Lemberi sõnul oli laeva kiirus isegi kiiruse langetamise järel selline, et ankruteooria langeb ära. «Mitte keegi ei saa sellise kiirusega ankrut lohistada, see kett läheb pooleks,» lausus ta. Lemberi sõnul võib laev ankur põhjas liikuda ühe-kahe-sõlmelise kiirusega. «Pärast seda muutub kiirus selliseks, et kett ei pea vastu, seda enam, kui sügavus oli 70 meetrit.»
Aga miks kiirus ikkagi 1,5 sõlme alanes? Lemberi sõnul tuleb vaadata selle konkreetse hetke lainetust. «Kui lainetus aktiveerus, siis langes kiirus looduse mõjul. Aga vastasel juhul vähendasid seda inimesed.»
Mida järeldada sellest, et kiirust langetati vaid viieks minutiks? «No loogika ütleb, et midagi siis toimetati, kui kiirust oli vaja langetada. See kiiruse langetamine ei ole küll märkimisväärne, ainult poolteist sõlme.»
Küsimusele, kumb laev on tõenäolisemalt toru lõhkumisega seotud, vastas Lember: «Ikka see, kes oli sel hetkel torujuhtme kohal.» Kell 1.20, kui tuvastati seismoloogiline aktiivsus, oli gaasitoru vigastuse arvatavale asukohale kõige lähemal Newnew Polar Bear.
Kuid Lemberi ümber lükatud ankruteooria ei aita selgitada, kuidas või kas on Newnew Polar Bear õnnetusega seotud peale ajastuse ja paiknemisega. Tegemist võis samas olla ka lihtsalt juhusega.
Kui Polar Bear jõudis 8. oktoobril Peterburi sadamasse, oli tegemist tähtsündmusega, mis jõudis isegi ajakirjandusse – sellega lõpetas Hiina laevafirma NewNew Polar Beari esimese edasi-tagasi konteinerlaevareisi, mis ühendas Lääne-Venemaad Hiinaga läbi Arktika. Senimaani on peamiselt Põhja-Jäämerel seilanud laevad, mis veavad LNGd ja toornaftat. Kogu reis võttis aega kokku kolm kuud.