Tallink teenis sõjapõgenike majutuselt kümneid miljoneid eurosid
Kullaauk: Tallink teenis sõjapõgenike majutuselt kümneid miljoneid eurosid
Merike Lees, majandusajakirjanik
- aprill 2023, 11:00
Tallink teenis Eestisse tulnud Ukraina sõjapõgenike majutuselt kümneid miljoneid eurosid. Võrreldes maismaal majutamisega läks laeval majutumine riigile ühe põgeniku kohta 13 korda kallimaks.
Märtsi lõpuks tühjendas sotsiaalkindlustusamet (SKA) põgenike majutuseks kasutuses olnud riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) majad Koplis ja Mäepealsel sõjapõgenikest. Kokku majutus neis majades 11 kuu jooksul 427 põgenikku. Kokku tasus SKA nende majutamise 11 kuu eest 334 509 eurot. Viimase ehk märtsikuu kulu on veel teadmata. See summa sisaldab kommunaalkulusid, kuid sellele lisandub veel käibemaks. See teeb ühe inimese päevase majutuse hinnaks kolm eurot.
«See summa on väike eeskätt seetõttu, et kui RKIK majad meile tähtajaliselt kasutada andis, ei küsinud nad meilt üüri ega teinud seda kasumi teenimiseks,» ütles SKA kriisireguleerimise osakonna rändetiimi juht Liis Paloots.
Kuna nende majade kasutus oli tähtajaline ning omanik plaanis neid tulevikus võõrandada, ei olnud omanikul majadesse planeeritud täiendavaid parendustöid, vaid SKA kuludega tegeleti ainult hädavajalike avariiliste töödega. Hoonetes puudus riigipoolne toitlustus-, koristus- või turvateenus.
«Ruumide kasutusele võtmiseks eraldati sotsiaalministeeriumilt kaitseministeeriumi eelarvesse 178 637 eurot, mille eest RKIK tegi erinevaid kulusid sõjapõgenike esmaseks vastuvõtmiseks, sealhulgas täiendava kodutehnika soetamine, pisiremondid, lukkude-võtmete vahetused, küttesüsteemide remondid,» selgitas Paloots täiendavaid kulusid.
Laeval lisandusid teenused
Laeva Isabelle kasutamiseks korraldas riik kaks hanget, mille võitis mõlemal korral Tallink. Hankega otsitigi majutusasutust, kes suudab korraga ära majutada kuni 2000 inimest ja majutusasutus on lepinguperioodil tervenisti SKA kasutuses. Esimene leping kehtis 7. aprillist kuni 7. detsembrini 2022, teine sõlmiti 8. detsembril ning see kehtib 8. juunini.
Nende hangete eesmärk oli toime tulla massilise sisserändega ning kasutada majutuskohta ajal, kus oli suurem rändesurve ning mille olemasolu ei sõltu välistest teguritest. Näiteks esimese lepinguga paigutasiti laeva need põgenikud, kes olid toona lühiajaliselt majutatud hotellides, kus oli ees varasemad broneeringud. Teist hanget korraldades lähtuti siseministeeriumi sügisesest põgenike prognoosist, mis siiski ei realiseerunud.
Mõlema Tallinki lepingu puhul sisaldus hinnas n-ö täismaja rent, sh põgenike majutus ja pesu pesemine, samuti 24/7 inimeste vastuvõtu võimekus ning ruumid nii lastele eakohaseks tegevuseks, nõustamiseks kui infoürituste tegemiseks jne.
«Ainus muutuv kulu, mida me tasume vastavalt sellele, kui palju põgenikke reaalselt laevas majutub, on toitlustus kolm korda päevas,» rääkis Paloots.
Esimese lepinguperioodi jooksul maksis SKA Tallinkile 16 776 106,20 eurot, millest ligi seitse miljonit tuli EL-i vahenditest. Kokku majutati selle aja jooksul laeval 5373 põgenikku, mis teeb ühe inimese majutamise hinnaks 42 eurot ööpäevas.
Teise lepinguga on SKA möödunud aasta 8. detsembrist selle aasta märtsi lõpuni 31.03.2023 maksnud Tallinkile 7 414 399,50 eurot. Lepinguperioodi lõpuni on aga veel üle kahe kuu jäänud ja nii kaua kasvab. Selle aja jooksul on laev majutunud 2524 põgenikku, mis teeb ühe inimesed majutamise hinnaks 38 eurot ööpäevas.
Seega on kokku majutatud laeval Isabelle tänaseni 7897 põgenikku. Nende majutuse eest on tasutud Tallinkile 24 190 505 eurot. Ühe põgeniku kohta teeb see keskmiselt 3070 eurot.
Rahast tähtsam on meie jaoks toetada inimesi iseseisvasse ellu siirdumisel.
Liis Paloots
Kuna laeval puudus põgenikel võimalus ise süüa teha, maksis riik ka nende toitlustuse eest. See on seni läinud maksma 5 369 765 eurot. Ehk siis kokku on riik maksnud Tallinkile nii põgenike toitlustuse kui ka majutuse eest ligi 30 miljonit eurot – 29 559 270 eurot.
Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link ei avalda Isabelle meresõitudega tehtud käivet, vaid suunab laevafirma aruandeid uurima. Seal on viimasel koroonaeelsel aasta Riia-Stockholmi liini kahe laeva müügitulu madalhooajal 12,6 miljonit, mis teeb ühe laeva keskmiseks käibeks kuus 2,1 miljonit eurot. Suvehooajal on see kaks korda suurem.
Seega tähendas põgenike majutamine laeval Tallinkile stabiilselt ja keskmisest suuremat sissetulekut aastaringi. Põgenike majutuselt-toitlustuselt teeniti kuus keskmiselt ligi 2,7 miljonit eurot, mida Riia-Stockholmi liinil madalhooajal teenida ei oleks õnnestunud ka enne koroonaaega.
«Rahast tähtsam on meie jaoks toetada inimesi iseseisvasse ellu siirdumisel,» ütles Paloots. «Alates sõja algusest on SKA lühiajaliselt majutanud enam kui 24 400 põgenikku, kellest suurem enamus on leidnud endale püsiva lahenduse. Niisamuti on paljudel täna laevas elavatel põgenikeperedel ootel püsivad elukohad.»
Magus äri
Nii saab selgeks, mida mõtles Tallinki Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene aastatulemuste tutvustamisel, kui ütles, et majutusteenuse pakkumine laevadel on osutunud väga edukaks. Täpseid numbreid keeldus ta siis nimetamast. Ukraina põgenikke majutatakse Tallinki laevadel Eestis ja Šotimaal, muude asüülitaotlejate jaoks on prahitud kaks laeva Hollandisse.
«Kuus liini on välja tsarterdatud, neli laeva teenindavad majutuskliente ja see aitas meil madalhooajale vastu minna oluliselt efektiivsemalt kui tavaliinidel opereerides,» märkis Nõgene.
Viimaste keeruliste aastate jooksul on meie laevade välja rentimine pakkunud meile arvestatavat alternatiivset sissetulekut ning seeläbi loonud meile hädavajaliku puhvri ajal, mis reisipiirangud takistasid muud äritegevust.
Paavo Nõgene
Tallinnas põgenikke majutava Isabelle leping saab juunis läbi. 1. juulist prahib Tallink Isabelle kanadalastele.
«Viimaste keeruliste aastate jooksul on meie laevade välja rentimine pakkunud meile arvestatavat alternatiivset sissetulekut ning seeläbi loonud meile hädavajaliku puhvri ajal, mis reisipiirangud takistasid muud äritegevust,» kommenteeris Nõgene. «Senisest veelgi selgemaks on saanud see, et meie laevade prahtimine oli ja on ka edaspidi oluline osa meie äritegevusest.»
Palootsa sõnul ei ole kohane võrrelda laeva majutuse hinda maismaa majutushindadega. «Laeva kasutuselevõtu tingis juba mullu kevadel vajadus kiirelt lühiajaliselt majutada suurt põgenike hulka, sõltumata majutusasutuste igapäevasest muust äritegevusest,» selgitas ta.
Prognooside kohaselt pidanuks aasta lõpuks saabuvate põgenike arv kiirelt kasvama, mistõttu ilma suuremahulise majutuskoha hanketa oleks nende majutamine olnud üle riigi suureks väljakutseks.
Siseministeeriumi sügisel antud prognoos aga ei täitunud ja aasta alguse trend näitas üheselt, et laeval ja ka teistes lühiajalistes majutuskohtades põgenike arv väheneb.
«Laeva kasutamisel maksame kuni lepingu lõppemiseni kõikide voodikohtade eest – on need täidetud või täitmata – mistap on selge, et riigi raha vastutustundlik kasutamine tähendab pigem vähemate lühiajaliste majutuskohtade ülalpidamist ja lühiajalist majutust vajavate põgenike majutamist laevale,» lausus Paloots.