Alar Karis                                                                                                                     Meie     14.10.2022

President

Eesti Vabariik

Koopia:  Riigikogu juhatus

õiguskantsler Ülle Madise

EV Haridus-ja teadusministeerium

Lugupeetud härra president

Pöördume Teie poole Eesti meremeeskonna murega.  Riigikogu ja rahvaasemikele seaduseelnõusid ette valmistav ametnikkond ei järgi viimasel ajal ei seadusloome häid tavasid ega elementaarset vajadust kooskõlastada seaduseelnõusid valdkonda esindavate organisatsioonidega.

Riigikogu  ees peetud avakõnes väitsite, et 1991.aastal oli lähtuvalt põhiseaduse mõttest presidendi institutsiooni ülesanne teha seadustele kvaliteedikontrolli. Arvasite ka, et kui taastatud Eesti Vabariigi Riigikogu alles asus tööle, oli sellist kontrolli ehk tõesti vaja, kuid nüüd on meie seaduste kvaliteet sedavõrd hea, et selleks vajadus puudub. Lubage sellises väites, vähemasti merendusvaldkonda puudutava osas, järgnevalt toodud faktide põhjal tõsiselt kahelda.

2022.aasta kevadel pöördus Teie poole Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing oma 12.04.2022 kirjaga nr.1-21, milles toodi välja Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja erinevate, eelnõuga seotud ministeeriumite ametnike ebakorrektse käitumine 06.05.22 seadustatud Välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse menetlemisel (SE 241).  Kirjas toodi välja seik, et kõnesolevat seaduseelnõu on menetletud demokraatlikku sotsiaalpartnerite kaasamisprotsessi eirates ja seadusloome häid tavasid rikkudes. Eelnõul puudus tõsiseltvõetav mõjuanalüüs ja meremehi esindavatele organisatsioonidele ei antud võimalust seaduseelnõule sisuliste ettepanekute tegemiseks. Seda vaatamata asjaolule, et antud seadusemuudatus laevapere töökohtade regulatsiooni osas puudutas ja puudutab väga otseselt Eesti meremeeskonda.

Analoogne pretsedent leidis aset käesoleva aasta suvel kui menetleti  Laeva lipuõiguse ja laeva- registrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus 571 SE eelnõud, mis võeti

vastu Riigikogu erakorralisel istungil 18.07.22. Ainuüksi antud Riigikogu istungi protseduuriline korraldus jättis tõsiselt soovida kuna ainukese istungile esitatud seaduseelnõu aruteluni ja küsimusteni isegi ei jõutud. Selle asemel vaieldi, kas Riigikogu on pädev vastu võtma otsuseid 97 liikmelise koosseisuga või peab selleks Riigikokku kuuluma 101 riigikogulast.

Viimasena mainitud eelnõu, mis algatati 04.04.2022, seletuskirjas on märgitud, et muudatustega luuakse õiguslik alus laevade infosüsteemi kasutuselevõtuks, mis aitab kaasa Eesti laevanduse konkurentsivõime kasvule.

Mitte sõnagi ei mainitud meremeeste diplomeerimisest. Ja ühtäkki, esimese ja teise lugemise vahel, tekib eelnõusse seitsme Riigikogu liikme muudatusettepanek nr.6, millega soovitakse Meresõiduohutuse seaduses teha järgmised muudatused:

1) paragrahvi 20 lõike 5¹ punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) Eesti kodanikule või Eestis elamisluba või elamisõigust omavale välismaalasele või kodakondsuseta isikule või isikule, kellel on kehtiv e-residendi digitaalne isikutunnistus, kes on läbinud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud õigusakti kohase koolituse ja meresõidupraktika ning omandanud asjakohase kutse välisriigis, mille meremeeste väljaõppe korraldus on IMO ja Euroopa Liidu poolt tunnustatud, tegutsevas või tegutsenud mereõppeasutuses.“;

2) paragrahvi 20 lõiget 5⁶ täiendatakse punktiga 3² järgmises sõnastuses:

„3²) isikutel, kellel on kehtiv e-residendi digitaalne isikutunnistus, on enne käesolevas lõikes nimetatud hindamisi läbitud erialane täiendusõpe;“;

Muudetakse ka eelnõu seletuskirja, kuhu tekib üsna pikk, kohmakas ja vastuolusid täis selgitus, miks eelmainitud seadusemuudatust on vaja. Põhjenduseks kirjutatakse esmalt, et „hetkel kehtiva meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) § 20 lg 5¹ p 2 järgi ei oma Transpordiamet õiguslikku alust väljastada meresõidudiplomeid või kutsetunnistusi välismaalasele, kui meremees on asjakohase kutse omandanud välisriigis asuvas mereõppeasutuses.“ Ja seejärel sealsamas põhjenduses, et „muudatuse eesmärk on tagada parem kvaliteedikontroll ning kitsendada võimalike välisriigi meremeeste ringi, kes saaksid meresõidudiplomit või kutsetunnistust taodelda.“. Seletus on pikk ja täis tipitud viiteid rahvusvahelistele õigusaktidele, millest lugupeetud Riigikogu liikmetel, kes muudatusettepaneku esitasid, pole endil suure tõenäosusega mitte mingisugust sisulist arusaamist.

Halb on see, et eelnõu seletuskirjas tehtud muudatuse koostaja eksitab Riigikogu fraasiga: „muudatusettepaneku eesmärgiks aidata Ukraina meremehi, kellele meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste väljastamine või nende dokumentide juurde kuuluva kinnituslehe pikendamine võib osutuda võimatuks olukorras, kus Ukraina meremehed ei saa saabuda kodumaale tööks vajalike tunnistuste uuendamiseks või Ukraina mereadministratsioon ei ole võimeline oma tööd teostama Venemaa agressiooni ja sõjategevuse olukorras. Tänaseks on Ukraina meremeestele ligilähedase iseloomuga teenuse avamas või avanud Poola, Kanada ja Türgi. Eesti atraktiivsus ja eelis on vähene bürokraatia ja hästi toimiv e-residentsusprogramm.“

Nimelt on Poola jt.riigid teinud ajutise erisuse vaid Ukraina meremeestele, mitte kogu maailma kodanikele ja sedagi ajutiselt ning mitte pelgalt e-residentsuse baasil.

Asjassepühendunutele on eraõigusliku koolitusfirma poolt selgitatud, et tegelik soov on hakata kolmandate riikide meremeeste pealt Eestis raha kasseerima ja ukraina meremeeskond on selleks hetkel väga sobiv kattevari. Seda kinnitab ka Riigikogu liikme Annely Akkermanni kõne eelnõu menetlemise põhjuste teemal eelmainitud 18.07.2022 Riigikogu istungil.

Vett ei pea seletuskirjas ka otseselt e-residentsusega seostatavad teiste riikide näited. Mitte üks riik ei söenda sellises tundlikus, otseselt meresõiduohutusega seotud valdkonnas nagu meremeeste konventsionaalne koolitamine ja diplomeerimine, laskuda kolmandate riikide õppeasutuste läbinutega suhtlema e-residentsuse kaudu.   Mitte keegi eelnõu kooskõlastajatest majanduskomisjonis ka ei küsinud, mida peeti silmas fraasi all „ligilähedase iseloomuga teenus“ meremeeste diplomeerimise kontekstis. Nagu  eelnevalt mainitud, siis Riigikogu erakorralisel istungil, diskussiooni võimalust üldse ei tekkinudki, küsimusi ja ettepanekuid ei õnnestunud saalist teha.

Märkimisväärne on, et majanduskomisjoni istungil, 31.05.2022 kui otsustati eelnõu suunata teisele lugemisele, eeltoodud eelnõud 571 SE samuti sisuliselt ei käsitletud, kuid võeti vastu menetluslik otsus : Otsustati: 4.1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 08.06.2022 (konsensus: Annely Akkermann, Riho Breivel, Jüri Jaanson, Mihhail Korb, Kristen Michal, Sven Sester, Mihhail Stalnuhhin). 4.1.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Annely Akkermann, Riho Breivel, Jüri Jaanson, Mihhail Korb, Kristen Michal, Sven Sester, Mihhail Stalnuhhin). 4.1.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15.06.2022 (konsensus: Annely Akkermann, Riho Breivel, Jüri Jaanson, Mihhail Korb, Kristen Michal, Sven Sester, Mihhail Stalnuhhin).

Eeltoodud istungi protokolli alusel ei määratud ka muudatusettepanekute esitamise aega.

Sama märkimisväärne on, et sedasama eelnõu menetletakse edasi 06.06.22 majanduskomisjoni istungil, vaatamata 31.05.22 otsusele. Komisjoni esimees Kristen Michal märgib 06.06.22, „muudatusettepanekuid (ME) on seitse ning esimesed neli neist on nõuniku tähelepanekute alusel sõnastatud, viies ME on sisuline ja seitsmes ME on seotud kuuenda ME-ga. Menetluslikud ettepanekud tehti juba varasemalt 31.05. majanduskomisjoni istungil.“ Sealsamas on protokollitud riigikogulase Annely Akkermanni suu läbi eelnõu kiireloomulise menetluse peamine põhjus: „..et täiendkoolitajad on soovinud oma tegevust laiendada ning see muutus kiireloomuliseks seoses Ukraina sõjaga.“ Viide täiendkoolitajatele on seejuures ebatäpne kuna jutt käib vaid Revali Eramerekoolist ehk ühest probleemsest meremeeste täiendõppe korraldajast. Komisjoni nõunik P.Schultz oli sunnitud märkima kuuenda ettepaneku „väga kiiret sõnastamist“ ja sellega seonduvaid ebaselgusi. Ta nendib, et „ antud ettepaneku osas on saadud arvamus ka MKM-ilt ja kuna see on kahetine“, siis palub kohale kutsutud ametnike kommentaari. Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi merenduse asekantsler Kaupo Läänerand täpsustab, et „et hea praktika oleks see, kui sellised muudatused tehakse eraldi eelnõuna“, aga ka, et „osad meremeeste organisatsioonid oleksid soovinud teistsugust lahendust“.

Tegelikkus on aga karm – mitte ühtegi Eesti meremehi esindavat organisatsiooni, kelle liikmeskonda Eesti Vabariigi meresõidudiplomite rahvusvaheline tunnustatus ning hea maine otseselt mõjutavad, antud seaduseelnõu kui sellise menetlusse ei kaasatud ning arvamuse avaldamiseks võimalust ei antud.  Arvamust eelnõule ei küsitud meile suuliselt antud info kohaselt ei Eesti Mereakadeemialt ega Haridus-ja teadusministeeriumilt.

Faktiliselt viidi seega läbi mõistetamatu seaduseeelnõu kiirkorras menetlemine, mis on oma kolmandate riikide kodanike e-residentsusega seonduvalt sisult pretsedenditu ja seab meie hinnangul ohtu Eesti Vabariigi meremeeste konventsionaalse koolitamise hea maine ning rahvusvahelise tunnustatuse. Kõik suuresti, nagu võib dokumentide alusel väita, tänu seitsme riigikogulase vastutustundetule kiirustamisele ja asjatundmatusele rahvusvaheliste õigusaktidega reguleeritud meremeeste väljaõppe- ja diplomeerimise valdkonnas ning üldse mõistetamatule kiirustamisele keset suvepuhkusi.

Palume härra presidendil teostada asjaolude väljaselgitamine ja anda hinnang Riigikogu ning tema liikmete käitumisele seaduseelnõu 571 SE, Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus, menetlemisel. 

Meremehi esindavate organisatsioonidena oleme väga häiritud teatud huvigruppide võimekusest suruda Riigikogu tasemel läbi ning seadustada eelnõud, mis reguleerivad väga spetsiifilist ning neile sisult tundmatut valdkonda. Kõnesolevatel  juhtudel puudutavad need otseselt suurt hulka  igapäevaselt merel oma rasket tööd tegevaid kodanikke.  Kõnesolevad ja vastu võetud seaduse -muudastused annavad võimaluse kahjustada Eesti meremeeskonna huvisid, tekitavad küsitavusi meie meremeeste konventsionaalse diplomeerimise  valdkonnas ning võivad olulisel määral kahjustada Eesti Vabariigi rahvusvahelist mainet antud valdkonnas.  1994.aastal Eesti lippu kandnud reisiparvlaeva hukkumise valguses on see aga meile ja riigile väga tundlik teema.

Eesti Meremeeste Sõltumatu ametiühing                             Eesti Kaptenite Klubi

Eesti Laevajuhtide Liit

Eesti Laevamehaanikute Liit