IMO pidas 10. ja 11. märtsil oma nõukogu erakorralise istungjärgu ning tegi järgmised otsused:
1. tuletas meelde IMO strateegilises plaanis sisalduvat ülesannet edendada koostöö kaudu ohutut, turvalist, keskkonnasõbralikku, tõhusat ja säästvat laevaliiklust;
2. tuletas meelde, et Ukraina on mitmel korral väljendanud oma tõsist muret Venemaa Föderatsiooni ebaseaduslike ühepoolsete tegevuste ning nende tagajärgede pärast meresõiduohutusele ja -julgeolekule Musta mere põhjaosas, Aasovi meres ja Kertšis. Meenutati, et ÜRO Peaassamblee resolutsioonis mõisteti muu hulgas hukka Venemaa Föderatsiooni deklaratsioon “sõjalise erioperatsiooni” kohta Ukrainas, ning tauniti agressiooni kõige karmimalt ning nõuti, et Venemaa Föderatsioon lõpetaks viivitamatult jõu kasutamise Ukraina vastu ja hoiduks edasistest ebaseaduslikest ähvardustest või jõu kasutamisest mis tahes liikmesriigi vastu;
3. mõistis teravalt hukka ÜRO liikmesriigi territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse rikkumise Venemaa Föderatsiooni poolt, mis ei ole kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtetega ja kujutab endast tõsist ohtu eludele ning meresõiduohutusele ja merekeskkonnale;
4. taunis Vene Föderatsiooni rünnakuid kaubalaevade vastu ja nende konfiskeerimist, sealhulgas ka otsingu- ja päästelaevade vastu, mis ohustab meremeeste ohutust ja heaolu ning merekeskkonda;
5. nõudis, et Venemaa Föderatsioon lõpetaks oma ebaseaduslikud tegevused tagamaks meremeeste ohutust ja heaolu ning rahvusvahelise laevanduse ja merekeskkonna turvalisuse kõigis mõjutatud piirkondades ning austaks oma kohustusi, mis tulenevad asjakohastest rahvusvahelistest lepingutest ja konventsioonidest; ning kutsus kõiki osapooli üles püüdma kriisi lahendada rahumeelse dialoogi ja diplomaatiliste kanalite kaudu;
6. rõhutas meremeeste ohutuse ja heaolu säilitamise ülimat tähtsust ning nõudis tungivalt, et liikmesriigid ja vaatlejate organisatsioonid pakuksid konflikti sattunud meremeestele maksimaalset abi;
7. rõhutas vajadust säilitada rahvusvahelise laevanduse ja merenduskogukonna turvalisus ning tarneahelad, mis hoiavad ülal teisi riike, samuti tarneahelad, mis tagavad Ukraina rahvale vajalikku toitu ja ravimeid;
8. tuletas meelde IMO peasekretäri avaldust, milles väljendatakse sügavat muret Ukraina sõjategevuse ülekanduva mõju pärast ülemaailmsele laevandusele ning logistikale ja tarneahelatele, eelkõige selle mõju pärast kaupade ja toidu tarnimisele ja mõju energiavarustusele; ning rõhutas, et seadusliku kaubandusega tegelevad laevad, meremehed ja sadamatöötajad ei tohiks olla poliitilise ja sõjalise kriisi kaasohvrid;
9. tuletas meelde, et Ukrainale kui lipuriigile, sadamariigile ja rannikuriigile tuleb viivitamata tagada kõik tema õigused seoses IMO raames vastu võetud õigusaktide rakendamisega.
Turvaline merekoridor
Nõukogu leppis kokku julgustada ajutise ja kiireloomulise meetmena looma ohutut merekoridori, et võimaldada meremeeste ja laevade ohutut evakueerimist Musta mere ja Aasovi mere kõrge riskiga piirkondadest ohutumatesse tsoonidesse, kaitsmaks meremeeste elusid
Sellega seoses kutsus nõukogu peasekretäri, võttes arvesse selle küsimuse tundlikkust, üles tegema koostööd asjaomaste osapooltega ning võtmaks tarvitusele vajalikud kohesed meetmed, et algatada Mustal ja Aasovi merel turvalise merekoridori loomine ja selle rakendamise toetamine
Ettepanek meremeeste toetamiseks
Nõukogu tervitas ettepanekut võtta meremeeste ja nende perekondade kannatuste vähendamiseks tarvitusele järgmiseid meetmeid:
a) esmajärjekorras tuleks lubada laevadel lahkuda Ukraina sadamatest esimesel võimalusel ilma rünnakuohuta;
b) nende laevade jaoks, mis ei saa kohe lahkuda või kui meremiinide või muude ohtude tõttu ei oleks seda ohutu teha, tuleks luua humanitaarkoridorid, mis võimaldavad meremeeste ohutust, võimaldades neil konfliktipiirkonnast lahkuda ja tagasi pöörduda. vastavalt vajadusele koju;
c) tuleks hukka mõista igasugune meremeeste ahistamine nende kodakondsuse tõttu;
konfliktist mõjutatud meremeestele tuleks võimaldada vaba juurdepääs oma peredega suhtlemisele;
d) riigid peaksid tagama, et meremeestel on juurdepääs oma töötasule;
e) riigid peaksid tunnustama meremeeste kui võtmetähtsusega töötaja staatust ja võimaldama nende piiranguteta liikumist;
f) võttes arvesse meremeeste kui võtmetähtsusega töötaja staatust, peaksid asjaomased riigid tõsiselt kaaluma oma meremeeste vabastamist kohustuslikust sõjaväeteenistusest.