Merehariduse rahastamisest Eestis, avalik kiri haridusministrile.

Liina Kersna Meie 17.02.2022
Haridus-ja teadusminister

Merehariduse rahastamisest Eestis

Eesti merenduse erinevate katusorganisatsioonide esindajatena pöördume Teie poole suure murega.
Merendus ja merega seotud tegevusvaldkonnad moodustavad kokku Eesti SKP-st 4-5 %. Selle numbri taga on kõrget lisandväärtust tootev ja perspektiivikas Eesti meremajandus. Jätkusuutlikkuse kindlustamine merendusega seotud majandusharudes on riigi kui terviku eksistentsi jaoks otsustava tähtsusega ning see tagatakse esmajärjekorras kvaliteetse merehariduse ja teadus- ning arendus- tegevuse kaudu.
Kvaliteetse koolituse tagamine on kujunemas probleemiks kuna vastav õpe on alarahastatud. Eesti Mereakadeemial napib vahendeid investeeringuteks (materiaalse baasi kaasajastamine, õppeparktika võimaluste loomine) kuna enamus rahast kulub töötasudeks. Töötasud moodustavad juba 65% protsenti akadeemia eelarvest, kuid on sellele vaatamata ebapiisavad. Me ei tohi kuidagi leppida olukorraga, et merendusvaldkonna kutsehariduses ja eriti kõrghariduses õppejõududele makstavad töötasud jäävad tunduvalt alla ettevõtluses sama valdkonna spetsialistidele makstavatele tasudele. Nii on see meremajanduses kui ka laevanduses. Arusaadavalt tekitab see õppeasutustele, eriti TTÜ Eesti Mereakadeemiale suured probleemid kvalifitseeritud tööjõu ehk valdkonnaspetsiifiliste teadmiste-oskustega õppejõudude leidmisel.
Keerulist olukorda süvendavad kõrged elektri ja küttehinnad.
Alarahastamise olukorras on ülikool sunnitud mitmeid sh. õppetegevusega seotud arendusi ära jätma ja näiteks õppekavasid sulgema ja peaerialade õpetamise lõpetama. Seda ka Mereakadeemias kui ainukeses vastava valdkonna õppeasutuses Eestis. Puuduvad vahendid uute, tööturu vajadustele vastavate õppekavade arendamiseks ja avamiseks. See loob olukorra, et ei suudeta adekvaatselt reageerida tööturu kiirelt muutuvatele vajadustele. Kuna ka Tallinna Tehnikaülikooli kui terviku rahastamine on problemaatiline, siis mitmed Mereakadeemia poolsed uute õppekavade taotlused on ülikooli tasemel järjepidevalt tagasi lükatud.
2021 suudeti TTÜ Eesti Mereakadeemias tagada õppejõududele täishõivel, assistendist/nooremlektorist kuni dotsendini, palgad vahemikus 1480 – 1870. Eesti lippu kandvatel laevadel algavad vanema juhtivkoosseisu (nõutav kvalifikatsioon kõrgkooli õppejõule) palgad 3000 euro pealt ja ulatuvad 6000 eurose suurusjärguni. Rahvusvahelises laevanduses kui väiksemad mugavuslipu laevad välja jätta, ulatuvad põhipalgad 10 tuhande euroni. Teatud stabiilsuse ja vajaliku järelkasvu tagaks olukord, milles mereõppeasutuse õppejõud teeniks 75% merel töötava samaväärse kvalifikatsiooniga spetsialisti põhipalgast ehk siis töötasud algaksid 2250-st eurost.
2022 on planeerinud Mereakadeemia õppejõududele 15% palgatõus. See tõus on möödapääsmatu ja võimalik eranditult tänu teadus-arendustegevuse ehk omatulu mahtude tõstmisele ja teisalt ka sellest, et eelarve kulud on planeeritud tuludest suuremaks.
Ülaltoodust tulenevalt on selge, et ilma ülikooli ja tegelikkuses riigipoolse täiendava rahalise panustamiseta, on konkureeriv ja valdkonda edasi viiv palgakorraldus võimatu.
Võttes arvesse, et meremajandus, mille peamine kõrgharidusega spetsialistide taimelava ja teadus-arenduskeskus on TTÜ Eesti Mereakadeemia, moodustab SKP-st suurusjärgu 4-4,5% ehk siis võttes aluseks 2019.a. 28 mlrd.eurot, teeb see 1,12 mlrd. eurot. TTÜ Eesti Mereakadeemia aastaeelarve on 4,41 miljonit eurot
Kokkuvõttes leiame, et kogu merehariduse ja kõrghariduse, seeläbi ka teadus-arendustegevuse rahastamine vajab pakiliselt täiendavat ressurssi, mis on õigustatud meremajanduse suure osakaalu läbi SKP-st ning selle spetsiifilise valdkonna perspektiivikusest majanduse lisandväärtuse teenimise potentsiaalis. Soovime seega riigipoolset tuge ennekõike Tallinna Tehnikaülikooli vastavatele taotlustele, sest üheselt mõistetavalt pärsib pikaajaline alarahastus lõpuks kogu meremajanduse edulugu. Olukorda hinnanutena leiame, et merehariduse spetsiifilise seisundi tõttu, on vajalik sõlmida eraldi kokkulepe merehariduse edendamise osas TTÜ halduslepingu sees.
Pakume ka oma abi ja meil on ideid, kuidas konsolideerida mereharidust kutseõppe ja kõrgharidusõppe kontekstis, edendada merendussektorile vajalikku teadus-arendustegevust ning leida lisarahastust.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/

Merendusnõukoda Tarmo Kõuts
Eesti Meremeeste Sõltumatu ametiühing Jüri Lember
Eesti Meremeeste Liit Janno Laende