EMSA seisukoht Riigilaevastikust
Selle teemaga tegeletakse aastast aastasse. Otsitakse justkui odavat populaarsust, selle asemel, et merenduses üleval olevate tõsiste probleemidega tegeleda. Nagu näiteks 2010.aasta Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni auditis väljatoodud mahukad puudused, mille kõrvaldamiseks on Eesti Vabariigil aega 2023.aastani.
Piltlikult väljendudes on nüüd riigi poolt kavas kasutusel olevate ujuvvahendite osas hakata analüüsima, kas tuletõrje autot võiks kasutada leiva laialiveoks, kas see auto selleks sobib või hakkab see ohustama tulekustutusvõimekust jne. Seda kuulutati reedel, 17.detsembril Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt kõigi avalike kanalite kaudu.
Kogu taasiseseisvumise ajal on samas teada, et meil napib riiklikku merepäästevõimekust või täpsem oleks väljenduda, et teda peaaegu polegi ning see vajakajäämine on suuresti vabatahtlike õlul. Ühel päeval keegi küsis, et kas meie merepääste võimekus on võrreldes 28.septembriga 1994 kasvanud. Olin sunnitud pead vangutama ja lisama, et loota saame jätkuvalt vaid oma naabrite soomlaste ja rootslaste alustele ning helikopteritele.
Kas merereostuse tõrje võimekus on 30 aasta jooksul kasvanud ja piisav ? Tuleb meelde, et kuskil kümmekond aastat tagasi kavandati kahte uut piirivalve reostustõrje võimekusega laeva, mis leiti olevat miinimumide –miinimum, et Eesti võetud rahvusvahelisi kohustusi täita. Ehitati ainult üks.
Olles Eesti Saarte Kogu liige, pean tunnistama, et siiani pole laevu, olgu nad väikesed või suuremad kui 24 meetrit, mis suudaksid peale suursaarte, Kihnu, Ruhnu ja Vormsi, teenindada mingilgi määral ülejäänud väikesaari. Isegi siis kui häda käes. Riigil neid pole.
Meil on ligi paar tuhat kilomeetrit rannajoont ning koos saarte rannaga üle 3500 ja kuskil 800 km merepiiri, mille valvamiseks, merepääste ja reostusetõrje EL tasemel korraldamiseks, napib olulisel määral ujuvvahendite ressurssi.
Ja nüüd, 2021.aastal on järsku riigil mingid 50 alust üle, mis võiks ära müüa nagu MKM noor asekantsler väidab. Minister Taavi Aas tundub olema meeltesegaduses kui väidab, et sellise suure laevade armaada ülalpidamine ei ole jätkusuutlik. Kas minister tahtis äkki öelda, et Eesti Vabariik mereriigina ei ole jätkusuutlik ? Sest kogu raha tuleb lähiaastatel panna ju ülikallisse Rail Balticu projekti. Väljapoole seda trassi ning suurlinnu lihtsalt tuleb elu välja suretada, seda nii maal kui merel.
Suurel osal sellest 250-st alusest kui päris väikesed paadid kõrvale jätta, mis moodustavad sellest numbrist ligi poole, on spetsiifiline kasutusotstarve nagu näiteks lootsikaatrid. Nende kasutuselevõtt päästelaevadena pole võimalik. Samas taaskord selliste lootsikaatrite ehitamine olemasolevate asemele, mis tagaks nii päästevõimekuse kui ka sobiks lootside transpordiks, pole otstarbekas. Keegi maailmas pole seda veel teinud.
PPA on juba avaldanud, et neil laevad jõude ei seisa. Sama saab ka kindlalt öelda Päästeameti paatide-kaatrite kohta, mis on koos päästeautodega igal ajahetkel üle riigi laiali ning ohuolukorra valvel. Kohe kui vaja võetakse treileril sappa ja sõidetakse randa.
Jah, mõne suurema PPA aluse üleviimine Mereväe alluvusse, mida on teha otsustatud, on asjakohane ja Eesti julgeolekuolukorda merel parendav tegevus. Aga ülejäänud kava viia kõik kokku ühte suurde kolhoosi riigi äriühingu vormis, on selgelt arusaamatu ja ebamõistlik tegevus.
Lisaks mainiti, et võõrandame riigile ka avalik-õiguslike ülikoolide teaduslaevad. Siinkohal tuleb meelde, et kui 2005.aastal püüdsin kavandada koostööd TTÜ Meresüsteemide Instituudiga, siis isegi Mereakadeemia kui riigiasutuse kadettidele ei leitud võimalust praktikaks koos teadlastega. Ja nüüd äkki kavandab riik need laevad võtta ja anda riigi äriühingule hallata. Müstika.
Argumendid, mida sellise, ühtse riigilaevastiku kavandamiseks kasutatakse, on tõsiseltvõetavad vaid asjasse mittepühendunutele. Kustkohast võtab asekantsler Läänerand, et ujuvvahendid on pelgalt 3% ulatuses võimalikust kasutusajast töös? Noorel ametnikul on midagi väga sassi läinud, sest töös olek ei tähenda merel sõitmist, vaid sinna hulka tuleb ikka lugeda ka valevaeg, aeg hoolduseks ja remondiks, aeg laevapere puhkuseks kui ei soovita just mehitada aluseid kolme vahikorra meestega. Lootsikaatrid sebivad kogu aeg või on valves, PPA laevastik on kas merel töös või valves, nii Päästeametil kui Keskkonnaametil samuti. Nagu kirjutatud, üle 100 ujuvvahendi kõnesolevatest ,ongi väikesed paadi-kaatrid, mis seisavadki ja peavadki seisma jõude nagu igal tavakodanikul, kuniks neid ühel hetkel vaja on.
On ka nii, et mõnedel Eesti riigiametitel seisavad nad aga sageli hoopis seetõttu, et riigieelrvest pole jagunud piisavalt raha, et merel käia ja tööd teha. Uues ühtse riigilaevastiku kontseptsioonis aga raha juurde ei pakuta, pigem hakkab äriühing müüma laeva või väikelaeva tundi kõrgema hinnaga kui täna riigiasutuses oli vaja kulutada.
Mõistlik oleks riigi aluste puhul, kui me juba vaestemajas elame, üle vaadata hoopsiki nende amortiseerimise % aastas ja mõistlik kasutusperiood tervikuna. Siin oleks Riigikontrollil sõna sekka öelda, kas kõik 100% amortiseerunud alused on seda olnud faktiliselt või ainul raamatupidamislikult.
Võib mõista, et kavandatud ühtse ettevõtte puhul peaksid laevad olema justkui kasutuses 24h ööpäevast. See pole reaalne. Erinevate asutuste ja ametite vajadused ning logistika erinevad sellisel määral, et igasugune laevade ristkasutus jääb minimaalseks. Isegi erinevaid väikesaari ei saa teenindada ühe ja sama alusega, sest ühel on sadam ja jagub vett, teisel on võimalik sõita vaid madalasse ja heal juhul sirutada välja ramp kaldaliivale. Laevade sõidutamine erinevate sadamate vahel, võttes arvesse meie rannajoone pikkust, pole samuti kuigi kokkuhoidlik ega mõistlik tegevus. Ka laevapere tööjõukulud hüppaksid siis lakke, sest vaja on ühe meeskonna asemel vähemalt kolme, et tagada ööpäevaringne töökorraldus. Tööjõukulude kolmekordne kasv versus 50 paadi-kaatri kasutusest kõrvaldamine ? Millisest kokkuhoiust saab siis olla jutt?
Laevastik on kavas koondada äriühingusse AS Eesti Loots. Mis efekti peakse selline tegevus andma kui nappi raha hakatakse analoogselt RKAS-i kaasusega riigile kuuluva kinnisvara valdkonnas, tõstma taskust-taskusse? Riigi äriühing peab teatavasti teenima kasumit, millest riik peab saama dividende. See kasum ja ka dividendid peavad siis hakkama tulema kõigi nende riigiasutuste ja -ametite eelarveraha kaudu, mida neile eraldatakse riigieelarvest. Kas selline skeem tuleb riigile ja selle allasutustele odavam ? RKAS kaasus seda kindlasti ei kinnita. Pigem läks kinnisvara kasutamine sedavõrd kulukaks, et väga paljud riigiasutused loobusid RKAS teenustest. Kuidas saab paatide-kaatritega olema ? Kuna laevakasutuse tunnihind kindlalt kasvab, siis tõenäoliselt saavad riigi ülesanded merel veelgi napimalt täidetud.
Ainuke mõistlik lähenemine saab olla riigile kuuluvate aluste puhul ühtsete hangete korraldamine kui ka võib-olla teatud suurusest alates ühtse tehnohooldusbaasi ja üldse laevandust toetavate tugiteenuste tsentraliseerimine, mitte aga laevade võõrandamine neid siiani igapäevaste tööülesannete täitmisel vajavatelt riigiasutustelt.
Suuremat pilti vaadates võiks võib-olla siis alustada riigiasutustele kuuluvast autobaasist. Selles tundub olevat reserve. Neid ratassõidukeid, mis paljuski kuuluvad ametnike koorekihile, on palju rohkem ning nende ristkasutuse korraldamine oleks palju hõlpsam ning kokkuhoid kindlasti kopsakam. Teen ettepaneku, et mitme ministri peale võiks olla üks ametiauto ja sellel ajal kui ministritel tööd pole, võiks see teenindada sotsiaalvaldkonnas hooldusõdesid, kes koduvisiite teevad.
Kapten Jüri Lember
Tallinnas, 17.12.2021