Avalik pöördumine Riigikogule: Veeteede Ameti liitmisest ja iseseisva institutsiooni kaotamisest
Lugupeetud Riigikogu
Riigikogu menetluses on SE 236 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine), mille teine lugemine on kavas täiskogul 18.11.2020.
Meremehi esindavate organisatsioonidena oleme nii üheskoos kui eraldi pöördunud nii eelnõu koostanud Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kui ka RK majanduskomisjoni poole ning püüdnud selgitada, et Veeteede Ameti ühendamine kavandatud kujul ühe suure Transpordiameti koosseisu ei ole ratsionaalne ega aktsepteeritav tegevus. Oleme püüdnud saada vastuseid, miks selline tegevus on ette võetud ning saadud vastuste alusel leida piisavat põhjendatust, et selline transpordi valdkonna ametite liitmine oleks õigustatud ja mõistuspärane.
Meile saadetud vastusest loeme, et „ ühendameti loomise eesmärgiks on luua transpordiliikide ülene kompetentsikeskus, mis suudab planeerida intelligentseid liikuvuse lahendusi ja viia ellu transpordiliikide üleseid poliitikaid ning projekte. Asutuste liitmisel on võimalik rakendada sünergiat valdkonna juhtimisel, töökorraldusel kui ka tugiteenuste efektiivsemal korraldamisel.“
Me ei mõista, kuidas saab transpordi valdkonna kompetentsikeskus olla merenduse kompetentsikeskuseks. Meretranspordivahendi kõrgeimaks kompetentsiks on piiramatu tonnaažiga laeva kapteni kvalifikatsioon, kellelt eeldatakse erialast kõrgharidust ja keskeltläbi 10.aastast erialase töö kogemust. Või saab see olla laevaehitusinsener või hüdrograafiainsener. Tavaks on, et ülejäänud kompetentsid nagu juura, IT ja majandus/ettevõtluspädevused omandatakse antud laevaohvitseri baaspädevusele lisaks. Ainult selline kompetentside mudel on saanud maailmas edukaks. Meretransport ei ole ka veel mitte merendus ja selline lähenemine on avalikkust eksitav.
Transpordiliikide üleseid poliitikaid töötatakse välja ja vastavad suunised antakse aga hoopis strateegiliselt juhtimistasandilt ehk MKM osakondadest ja juhtkonna tasemelt. Teisiti ei saa see ka edaspidiselt olla või siis tuleb riigi halduskorraldust tervikuna ja kapitaalselt muuta. Käesoleval ajal ja riigikorralduse juures, ei saa see olla ühendameti loomise põhjenduseks.
Millist lisakompetentsi on merendusvaldkonna personalil võimalik saada maanteetranspordi või bussijuhtidelt või teede ehitajatelt või antud baaskompetentsidega ettevõtjatelt, IT arendajalt või transpordi õiguse esindajatelt, millised kompetentsid moodustavad tänase suurima liidetava ameti, Maanteeameti põhipädevuste paketi. Mida peaksid saama juurde lennundusspetsid, on samuti suuresti ebaselge. Mis kompetentsikeskusest saab üldse olla jutt ? Kas on kavas tekitada Krõlovi valmis toodud olukord, milles vähk, luik ja haug hakkavad kõik vankrit eri suundades vedama ?
Samast MKM vastuses meile loeme, et „lisaks teie esindusorganisatsioonide ära kuulamisele oleme analüüsi käigus konsulteerinud laiemalt ka teiste merenduses tegutsevate asutuste ning meretranspordi ja logistikaga tegelevate ettevõtjatega……….tagasiside käigus ja mitmete tööformaatide raames (nt transiidikomisjonis) on avaldatud toetust kõnesoleva reformi läbiviimisele.“
Kinnitame siinkohal veelkordselt, et Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium ei ole mitte ühtegi meie meremeeskonna esindusorganisatsiooni antud küsimuses ära kuulanud ja meile pole ka teada mitte ühtegi teist merendusvaldkonna organisatsiooni, mis oleks avaldanud kõnesolevale transpordi valdkonna ametite liitmisele oma toetust. Ainult transiidiga seotud ettevõtjad avaldasid ühel arutelul oma positiivset suhtumist kuna nende huvides on parendada kogu transpordiga seotud logistikat ja vastavaid riigipoolseid institutsioone.
Pigem on taaskord tegemist riigireformi hea tava eiramisega, kus kogu ametite liitmise kava töötati välja Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi ning selle suurima ameti, Maanteeameti kabinetivaikuses. Piisab vaid pilguheidust seaduseelnõu seletuskirjas ära toodud eelnõu koostajate ametikohtadele ja nimedele. Veeteede Ameti teenuste igapäevaseid tarbijaid, ei meremehi ega reedereid, rääkimata laevaehitajatest, väikelaevnikest, purjesportlastest, kaluritest ja kalandusettevõtjatest, meremõõdistajatest jpt. erialade esindajatest pole mitte kedagi antud protsessi kaasatud. Ja seda vaatamata juhendile „Suuremahulised reformid riiklikes organisatsioonides“ (RM, 2018), milles on selgesõnaliselt kirjas, et protsessi tuleb algusest peale kaasata teenuste kasutajad ehk kliendid. Sealsamas on ka kirjas, et riigireformi kava sisuline analüüs peab andma indikatsiooni, kas ümberkorraldus tooks kaasa eelduslikult kvaliteetsema valdkonna kujundamise, edasiarendamise ning teenuste osutamise ja ka asjaolu, oluline roll edasiste sammude otsustamisel on finantsanalüüsi tulemustel – kas organisatsiooniline ümberkorraldus tooks eeldatavalt kaasa kulude optimeerimise. Esiteks – ei meremajanduse ega ka mitte meretranspordi valdkonnas pole kõnesolevat sisulist analüüsi läbi viidud, seda on tehtud pelgalt transpordi valdkonna osas. Vähemalt ei ole meie meremeestena ega ka mitte reederid olnud sellesse kaasatud – seega igal juhul pole seda sisuliselt tehtud.
Meid on teavitatud, et Transpordi ühendameti loomine läheb maksma 1,5 kuni 2 miljonit eurot ja esialgne aastane kokkuhoid nn. ühendameti sünergiast võib olla 200 tuhat eurot. Milles seisneb siis kulude optimeerimine ? Tõsiseltvõetav ei ole ka viide tugiteenustelt saadavale kokkuhoiule kuna need on suures osas juba täna Riigi tugiteenuste keskuse kaudu optimeeritud.
Igasugune riigireform organisatsioonide tasemel peaks vähendama ka juhtide arvu. Antud juhul juhtide arv kasvab. Kõikide liidetavate ametite juhtidest saavad teenistuste juhatajad ning lisandub ühendameti peadirektor. Seega kasvab teatud juhtimisfunktsioonide dubleerimine. Viimane on aga risti vastupidine liikumine riigireformis kavandatule.
Väga asjakohane oleks kõigis tegevustes lähtuda poliitilisest järjepidevusest. Tuletame auväärsele Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele meelde, et veel ka käesoleval aastal kehtib riiklik arengukava Eesti merenduspoliitika aastateks 2012 -2020. Olime aastatel 2008-2011 väga aktiivselt osalised selle kava koostamisel ja leiame, et meie rahvusriigi jätkusuutliku majanduse kontekstis on pahatahtlik hooletus jätta teostamata need tegevused, mis tollal said üheskoos kavandatud. Kahjuks tuleb nentida, et Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium tegeleb kõige muuga kui et antud arengukavas võetud ülesannete täitmisega. Antud kava esimese prioriteedi tulemusnäitaja, kaubalaevad tagasi Eesti lipu all, on täielikult täitmata. 35 alust, mis oleksid aastal 2020 pidanud seilama Eesti lipu all, puuduvad. Olemas on kai ääres seisvat kaks 42 aastast Venemaa röövkapitalistidega seotud amortiseerunud alust.
Seesama riiklik arengukava tõi välja ka probleemid merenduse riikliku korraldusega ja kavandas meetmed nende kõrvaldamiseks. Kõnesolevas kavas nägi eesmärk 7, Merenduse korraldus ja seadusandlik baas on tõhusamad, ette terve rea konkreetseid tegevusi, mida pole tehtud. Selles kavas ei ole mitte sõnagi Veeteede Ametist kui probleemist või takistusest Eesti merenduse jätkusuutlikkuse tagamisel. Merenduse riiklik arengukava ei näinud ette Veeteede Ameti likvideerimist, küll aga andis väga selged suunised MKM-le ministeeriumite vahelise koostöö parandamiseks, merekomisjoni töö tõhustamiseks ning merendusvaldkonna riigipoolse haldussuutlikkuse tõstmiseks. Mitte ühtegi riiklikus arengukavas ette nähtud tegevust pole ellu viidud ja probleemid ainult süvenevad.
KOKKUVÕTTEKS. Vabariigi Valitsusel ja Riigikogul on viimane aeg mõista, et merendus on majandusharu ja meretransport selle üks valdkondadest. Viimane rakendusasutus, milles on veel mingigi valdkondlik kompetents säilinud, on Veeteede Amet. Selle institutsiooni likvideerimine ja tema poolt teostatavate funktsioonide allutamine suure ja peamiselt ühis- ning maanteetranspordi küsimustega tegelevale Maanteeametile on meie nägemusel kogu meremajandusele hetkeolukorras hukatuslik. Kas meie poliitilise eliidi soov on, et alates 1.jaanuarist 2021 hakkavad kaptenite asemel lõplike otsuseid meresõiduohutuse küsimuses tegema autojuhid ? Sest täpselt sellisel moel saab elu olema korraldatud SE 236 vastuvõtmisel Riigikogus.
Palume Riigikogul antud kujul eelnõu edasi mitte menetleda ja enne selle taas menetlusse võtmist viia läbi sisuline merendusvaldkonna riikliku haldussuulikkuse vajaduste analüüs.
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing Eesti Laevajuhtide Liit
Eesti Laevamehaanikute Liit Eesti Kaptenite Klubi