EMSA pressiteade: Riik ei tea, mis laevanduses toimub!

3.03.2020. Rahvusringhäälingu saates Terevisioon esinenud Veeteede Ameti peadirektor kui riigi kõrgeim laevandusvaldkonna ametnik ei tea Eesti laevandusega seotud fakte.
Peadirektor väitis, et möödunud sajandi üheksakümnendate keskel ehk siis 1995. aastal oli meil pea 90 kaubalaeva. Tegelikkuses oli Eestis siis laevu peaaegu poole vähem ehk 48 merelaeva keskmise vanusega 17,2 aastat ( Laevanduse aastaraamat 1995, T. Ninnas).
Teine oluline faktimoonutus seisnes konstateeringus, et ka täna on Eestis pea 60 laevaomanikku ja nende laevad seilavad välislippude all. Tegelikkuses on Eestis rahvusvahelises meresõidus kaubalaevadega opereerivaid laevaomanikke 4 korda vähem.
Jüri Lember, EMSA esimees : “Kõige olulisem tegelikkuse moonutus meie jaoks seisnes hinnangus, et laevade lipu alla toomise eesmärk on täiendavate töökohtade ja vastavate maksutulude tekitamine.
1. juulist jõustuva nn. kaubalaevade maksupaketiga aetakse avalikkusele täielikku udu. Vähe tõenäoline on, et neid laevu hulgim tuleb ja et Eesti residendist meremees soovib töötada laeval, mille palgatase on rahvusvahelise miinimumi lähedal ning sisuliselt puudub riigipoolne sotsiaalkindlustussüsteem“.
Julgeme väita, et mingeid täiendavaid töökohti Eesti meremeeskonnale ei teki, kuna tegemist saab olema puhta mugavusregistriga. Laevade registreerimisel erirežiimiga registrisse puuduvad igasugused mõistlikud piirangud väliskapitalile ja nõuded töökohtade mehitamise osas. Tööd saab peamiselt odav tööjõud kolmandatest riikidest, kellelt ei laeku mitte ühtegi senti tööjõumakse Eesti riigile.
2018. aasta sügisel esitasime kaubalaevade Eesti lipu alla toomise seaduseelnõude paketile kaheksa parandusettepanekut, kuid nendest arvestati vaid ühte. Ka täiendavalt eelnõu menetlemise käigus esitatut ei ole arvestatud.
Täna välja töötatud meetmete kohaselt ei anna kaubalaevade lipu alla toomise pakett oodatud ja ametlikult välja hõigatud tulemusi. Oleme mures Eesti kui riigi ja lipu maine ning kavandatud suurte maksulaekumiste pärast, mis jäävad tulemata. Riik teeb tänaste maksumaksjate arvelt kulutusi, aga tulu sellelt hakkab koorima keegi tundmatu välismaine äri. Rahvusvaheliselt kutsutakse sellist laevaregistritega mängu võiduajamiseks põhja ehk race to bottom.
Juba täna töötab Eesti lippu kandval kaubalaeval ml Chrystalwater ukrainlastest odavtööjõud ja meie laevaregistrisse on tekkinud 42. aasta vanune alus Darina. Riik on kaotanud hulga tööjõumakse ja eesti residendid oma töökohad.
Olemasolevasse laevandusmeetmete paketti tulek meremeeste töökohtade kaitseks ja maksulaekumiste tagamiseks viia sisse mõistuspärased piirangud. Tööandjaks tohiks olla vaid laevaomanik ja vähemalt 30% töökohtadele kehtiks meremeeste osas EMP residentsuse piirang. Siis on ehk lootust kaubalaevade tagasitoomise osas valjuhäälselt kuulutatavate eesmärkide osalisele täitumisele.