Parvlaeva meeskond streikis mandri asemel Kihnus
Täna, 20.07.2026, kell 14.30 pidanuks Munalaiu sadamas algama Kihnu Veeteede töötajate hoiatusstreik, mis lükanuks nihkesse parvlaeva Kihnu Virve pärastlõunased ja õhtused väljumised. Laevafirma lasi töötajatel meelt avaldada, kuid nad tegid seda hoopis Kihnus.
Kristo Niglas, ajakirjanik, 26. juuli 2026, 16:26
https://parnu.postimees.ee/8515750/parvlaeva-meeskond-streikis-mandri-asemel-kihnusEesti meremeeste sõltumatu ametiühing (EMSA) on kevadest alates püüdnud Kihnu Veeteedega läbi rääkida palgatingimuste üle. Ka riikliku lepitaja vahendusel pole kokkuleppeni jõutud. Sel nädalal teatas EMSA, et pühapäeval streigitakse parvlaeval Ormsö Rohuküla sadamas 12–13 ja parvlaeva Kihnu Virve pardal Munalaiu sadamas 14.30–15.30 ehk siis mandril.
Reedel andis aga Kihnu Veeteed oma kodulehel teada, et nad teevad graafikus muudatuse parvlaevade meeskonnaliikmete hoiatusstreigi tõttu.
Kihnu Veeteed nihutas mitu väljumist enne streiki varasemaks. Munalaiust kell 14.45 Kihnu sõitma pidanud laev sõitis välja juba kell 13.10. Ülejäänud väljumised toimusid graafiku järgi.
«Muutsime sõidugraafikuid, sest hoolime oma reisijatest. Kui EMSA eesmärk on võimalikult palju reisimist takistada ja selle tulemusena tähelepanu saada, siis meie eesmärk on kõik reisijad kenasti ära teenindada,» selgitas Kihnu Veeteede juhatuse liige Jaak Kaabel muudatuse otsust. Ta põhjendas, et valik muuta just ennelõunaseid väljumisi oli seotud seadusest tulenevate meeskonna töö- ja puhkeaja piirangutega.
Pühapäeva õhtul on Kihnust mandrile suunduvad kaks reisi välja müüdud. Kui muudatust poleks tehtud, oleks viimased reisijad jõudnud Munalaiu sadamasse tavapärase kella 20.05 asemel 21.05 ja saarele tagasi pärast kella 22.
Hoiatusstreik siiski toimus ja väikepaadiga kimas sinna koos plakatitega kohale EMSA juhatuse esimees Jüri Lember. Ühing soovib, et praegu töötajatele makstav tulemustasu liidetaks põhipalgale, mis annaks suurema kindluse. Lember selgitas, et meremeestele makstakse põhipalgale lisaks üldjuhul tulemustasu ja konkurentsikeelu tasu. Need moodustavad umbes veerandi põhipalgast, see tähendab, et suur osa tasust pole lepingus kirjas ning tööandja võib ühel päeval lihtsalt loobuda seda maksmast.
Suurema kindluse kõrval ootavad meremehed tööandjalt umbes viieprotsendist palgatõusu ja töötasu indekseerimist edaspidi.
Jüri Lember viis väikepaadiga hoiatusstreikijatele Munalaiu sadamas kasutamiseks mõeldud plakatid.
Kihnu Veeteed pole EMSA ettepanekuga nõustunud ega Lemberi sõnutsi pakkunud oma lahendust. Kollektiivlepingut nad ei soovi sõlmida, kuid palgatõusuga ollakse osaliselt nõus.
Streigist võtsid osa kuus laevameeskonna liiget. Ormsös ja Kihnus jäi laevale üksnes kapten, kes vastutab aluse eest, kuna Lember streigijuhina ei jõudnud graafikumuudatuste tõttu pardale. Vormsi rahvas avaldas streikijatele toetust, tõi pirukaid ja toetuskirja.
Lemberi teatel olid laevatöötajad Kihnus tunniks kaile läinud. Sealgi olid inimesed uudistanud, mis puhul laevameeskond selliselt seisab.
EMSA juhatuse esimees Jüri Lember märkis, et nad on valmis streikidega jätkama, kui asjaolud ei muutu.
Kihnu Veeteede juhatuse liige Kaabel selgitas, et kui nad tõstaksid töötasusid ja hüvesid, nagu EMSA nõuab, siis oleks see ettevõttele selge majandusliku jätkusuutlikkuse risk ja ettevõte ei suudaks konkureerida järgmistel hangetel. «Varsti ei oleks emmal-kummal põhjusel võimalik enam tööd pakkuda. See tähendab, et tööpakkujaks saab hangete alusel olema samadel laevaliinidel olema mõni teine sarnaste kohustusteta ettevõte samaväärsete või madalamate töötasudega, kui meie praegu maksame. Sellist ettevõttele teadlikult kahjulikku otsust ei saa juhtkond teha juba äriseadustikust tulenevalt,» põhjendas ta.
EMSA juhatuse esimees Jüri Lember märkis, et nad on valmis streikidega jätkama, kui asjaolud ei muutu.
Kihnu Veeteede juht märkis, et kindlasti ei ole nende laevameeskondade palgad Eesti kõige kõrgemad ega ka kõige madalamad.
Kaabel selgitas, et laevaperede töötasud koosnevad eri osadest, sealhulgas põhipalgast ja tulemustasust. «Ametiühingu algne palganõue oleks suurendanud meie tööjõukulude fondi umbes 40 protsendi võrra. Praegu on ametiühingu nõudmised natuke alla tulnud, kuid jutt ei käi kindlasti ühekohalisest protsendist,» lausus ta.
Kihnu Veeteede juht sõnas, et selle aasta alguses tõstsid nad tulemustasu viie protsendi võrra ja viimasel kolmel aastal on nad väljamakseid suurendanud märksa kiiremas tempos, kui elukallidus on kerkinud. Tänavu muutsid nad madrustel tulemustasu teenimise tingimusi kergemaks.
Kihnu Veeteede juhatuse liikme sõnutsi on nende ettepanek pöörduda tagasi riikliku lepitaja kui neutraalse osalise umbes kuutaguse lepitusettepaneku juurde, mille EMSA tagasi lükkas. Kaabeli teatel on küsimus, kuidas jätkata sellist lepitusmenetlust, mille osa on teise poole survestamine streigiga. «Lepitusmenetlus ei ole justkui enam kohane nimetus sellele protsessile. Üks võimalikest lahendustest tulevikus on haruleping ehk kõigile riiklikele praamikäitajatele kehtiksid samad tingimused,» tõdes ta.