Tööalase ärakasutamise juhtumid on sagenenud

TALLINN, 19. september, BNS – Eestisse saabus suvehooaja jooksul 237 lühiajalise tööloaga registreerunut, kellest enamik on pärit Ukrainast ja Moldovast, ning selle tuules on sagenenud põllumajandussektoris toimunud tööalase ärakasutamise juhtumid.

Need arengud kajastuvad ka sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliini pöördumistes. Tänavu on nõuandeliinile kokku tehtud ligi 516 pöördumist, millest pea 200 tuli just suvekuudel. Enamik pöördujatest on oskustöölised, kuid nende seas on ka ehitus-, põllumajandus- ja transpordisektori töötajaid.

Üha enam helistavad nõuandeliinile ka Eesti inimesed. „Nõuandeliinile helistab üha rohkem tavakodanikke, keda on pannud muretsema kummalised olukorrad. Sageli on märgatud võõrtöölisi maapiirkondades kehvades elutingimustes, tekkinud küsimusi nende tööaja või -korralduse inimlikkuse kohta ning seejärel on märkajad oma kahtlustest ka teada antud,“ selgitas sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse juhtivspetsialisti Sirle Blumberg.

„Tihtipeale ei palu tööalaselt ärakasutatud inimesed ise abi, vaid pisendavad olukorda ja kaitsevad hoopis oma ekspluateerijat. Sageli ei julgeta abi otsida, sest neid ähvardatakse riigist välja saatmisega ja seetõttu on eriti väärtuslik, et aina rohkem tavakodanikke annab kahtlastest olukordadest teada. Tänu anonüümsetele vihjetele oleme sel aastal nii mõnigi kord jõudnud ära hoida kõige hullema,“ lisas Blumberg. 

Politsei- ja piirivalveamet on sel aastal registreerinud kuus inimkaubanduse kriminaalmenetlust.

Lääne prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juhi Margo Petersi sõnul kontrollitakse inimkaubanduse kahtluse või tunnuste korral alati varasemaid juhtumeid ja olemasolevat infot tööandja või ettevõtte kohta. „Tihti saavad tööandjad politsei sekkumisel ise aru oma tegevuse tagajärgedest, võivad muutuda koostööaltimaks ja lõpuks ka tunnistada oma vigu. Juhtumid esinevad enamasti hotellides, koristustöödel ja põllumajanduses. Need on ka kohad, kus eesti keele oskus ei ole alati nõutav, tööjõupuudus on suur ja tasu makstakse sageli sularahas,“ selgitas Peters.

Justiits- ja digiministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Anu Leps lisab, et igaühel meist, sõltumata me päritolust, on õigus töötada turvaliselt ja väärikalt. „Hetkel käib meil teavituskampaania „Sul on õigus“, mille eesmärk on aidata inimestel ära tunda olukordi, kus nende õigusi on rikutud ning pakkuda neile vajalikku abi. Meil tuleb jätkuvalt teavitustööd teha, kuna kriminaalmenetlustesse jõudvate juhtumite arv võiks olla suurem.“

12. septembril toimus ka veebiseminar, kus keskenduti välistöötajate õiguste kaitsele ning jagati nõuandeid, kuidas vältida tööalast ärakasutamist ja inimkaubandust. Vestluspaneelis osalesid justiits- ja digiministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti, tööinspektsiooni, politsei- ja piirivalveameti, Integratsiooni SA, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu esindajad. Veebiseminar on järelvaadatav aadressil https://youtube.com/live/wCV9AEdW6fI.

Tallinna toimetus,