PRESSITEADE 20.09.24 – Presidendi kantselei keeldus tunnustamast Eesti meremehi, kelle abil pääsesesid inimesed parvlaevalt Estonia.

PRESSITEADE 20.09.24

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) ja Merendusnõukoda said 18.septembril
Vabariigi Presidendi kantseleilt vastuse, millega keeldutakse ml Estonia huku 30.aastapäeva
puhul teenetemärkidega meeles pidamast traagilistes laevahuku sündmustes ennastsalgavalt
inimelude päästmisel tegutsenud kahte laevapere liiget.
10.septemril pöördus EMSA oma juhatuse otsusele tuginedes Vabariigi Presidendi poole
ettepanekuga, milles märgitakse : „Oleme veendunud, et antud isikud, esimene suure
tõenäosusega postuumselt ja teine elusalt, vajavad Eesti Vabariigi poolt ametlikku tunnustamist.
See peaks olema esimene samm pikas kritiseerimise ja negatiivsete kuvandite jadas, et lõpuks
ära märkida paljude meie meremeeste kangelaslikku käitumist antud traagilistes sündmustes.
…..
Eeldame, et nii antud Eesti meremehed kui ka kindlasti veel nii mõnigi ennastsalgavalt käitunud
isik väärivad riiklikku tunnustust, olgu kasvõi 30 või rohkem aastat hiljem. Tõenäeoliselt sobib
selleks Eesti Punase Risti teenetemärk.”
Presidendi kantselei vastuses öeldakse, et “ vastavalt seadusele toimub teenetemärkide
korraline andmine üks kord aastas – iseseisvuspäevaks. …… et ei ole tavaks annetada riiklikke
teenetemärke postuumselt, välja arvatud koheselt kurva sündmuse järel (näiteks
teenistusülesannete täitmisel hukkunud kaitseväelased ja politseiametnikud).
Samasisulise vastuse sai EMSA pöördumist toetanud Merendusnõukoja president, viitseadmiral
Tarmo Kõuts.
Viitseadmiral Tarmo Kõuts: „ Väga kahetsusväärne, et riigivõimu tasemel ei ole meri, merendus
ja meremehed kui rahvuskultuuri ühe olulisima osa kandjad piisava tähelepanu väärilised. Meid
justkui ei oleks olemas kuigi ka taasisesesvumise õnnestumisel oli justnimelt väljapääsul merele,
meie mereteenuste ekspordil ja meremeestel oluline roll.“
Meremeeste esindajatena on EMSA koos oma ligi 2500 liikmega sellisest lakoonilisest ja väga
formaalsest vastusest häiritud, milles lisaks äraütlevale seisukohale moonutatakse
Teenetemärkide seaduses sätestatut. Nimelt näeb seaduse §10 lg.2 ette, et erandjuhtudel,
sealhulgas riigivisiidi puhul või Eestisse akrediteeritud diplomaadi lahkumisel riigist tema
ametiaja lõppemise korral, samuti postuumselt võib teenetemärgi anda ka muul ajal.
Jüri Lember, EMSA esimees: „ Isegi 30.aastat hiljem ei soovi Eesti Vabariik sisuliselt anda au isegi
kahele meie meremehele, kes paistsid silma oma ennastsalgavusega ja kelle külmavereline
tegutsemine traagilisel ööl andis võimaluse külmas merevees hukkumisest pääseda kokku 137
inimesel. Riigipoolne vaikimine kõikide kriitiliste väljaütlemiste osas, mis puudutasid laevapere
tegutsemist laevahukuga seonudvalt, on kinnistanud avalikkuses arusaama, et meeskond ei
saanud oma kohustustega reisijate päästmise korraldmisel üldse hakkama. See on karm ja
küüniline tegelikult toimunu moonutamine. „