Tallinna Sadam loodab Soome seisanud hiidstreigist lisatulu

Streik seiskab pea täielikult Soome ekspordi. Kaubalaevad otsivad uusi sadamaid, raudteel ei liigu konteinerid ja lennukid peavad piiri taga tankima. Eesti eksportijad vaatavad toimuvat kasvava murega, kuid Tallinna Sadam haistab lisatulu.

Erkki Erilaid

  1. märts 2024, 04:55

https://majandus.postimees.ee/7978417/tallinna-sadam-loodab-soome-seisanud-hiidstreigist-lisatulu

Esmaspäeval alanud ja kaks nädalat kestev streik ajas Soome suurtööstused ja ametiühingud omavahel karvupidi kokku. Tööstusliidud nimetavad seekordset tööseisakut ajaloo rängimaks. «Nüüd on maskid eest heidetud,» teatas tööstusliidu esimees Riku Aalto käredas pressiteates, viidates sellele, et valitsus ja ettevõtlus kannatavad praeguse streigi käes ühtmoodi ja seda ajal, mil majandusel juba niigi läheb kehvasti.

Seetõttu ähvardavad suurtööstused eesotsas puidutootjatega sulgeda liine ja jätta palgast ilma ka need töötajad, kes streigis ei osale. Sellist asja pole varem Soomes nähtud. Streik läheb majandusele hinnanguliselt maksma 320 miljonit eurot.

Eriti vaikne on sadamates. Soome peamises kaubasadamas Vuosaaris on Yle andmetel tavapärase 50 laeva asemel päevas vaid mõned üksikud alused. Paljude juba Soome poole teel olnud laevade saatus on veel lahtine. Osa neist näib suunduvat teistesse sadamatesse.

Sealsed logistikafirmad kardavad, et segaduse klaarimiseks kulub kuid ja tellijad ei saa seetõttu oma kaupu veel niipea kätte. Sadamaoperaatori Euroports Finland tegevjuhi Sari De Meulderi sõnul tegelevad laevafirmad praegu ümbersuunamisega. «Laevad ei tule siia niisama heast peast streigi lõppu ootama,» ütles De Meulder Kauppalehtile. Tema sõnul maksab päevane ootamine kümneid, isegi sadu tuhandeid eurosid. Ta peab tõenäoliseks, et alles siis, kui streik hakkab lõppema, võivad laevad tulla Soome reidile päevaks või paariks ootama.

Teoreetiliselt võivad asendus-vahesadamad asuda ükskõik kus kaubalaevade marsruutidel. Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ütles, et Soome sadamatesse suunduvate laevade omanikud on juba uurinud ka võimalusi oma laevu Tallinnas lossida. «Näiteks juba neljapäeval jõuab meile plaaniväliselt üks Finnlinesi kaubalaev,» sõnas Kalm.

Mulluse streigi ajal leidis tee Muugale kümmekond laeva, mille algne sihtkoht oli Soome. «Toona kestis streik umbes nädala. Seega peaks meil siit tulu tõusma ka seekord. Igatahes oleme valmis, kogemus eelmisest korrast ja vaba kai on olemas.»

Tema hinnangul Soome streik Eesti eksporti väga palju mõjutada ei tohiks, sest siit liigub suur osa kaupu ro-ro-tüüpi laevadega ehk siis veokid sõidavad ise laevale ja sealt maha. Soome streik mõjutab eelkõige neid kaupu, mida on laevale peale või maha tarvis tõsta.

Tallinki laevad liiguvad tavapäraselt ning streik mõjutab neil vaid juhita treilerite vedu. «Kuna streik on üsna pikk, siis eeldame, et kaup Soome vahel liikumata ei jää ja treilerite asemel suunatakse kaubavedu juhiga veoautodele,» arvas laevafirma kommunikatsioonijuht Katri Link. «Suurt muutust me kaubavedude broneeringutes näinud pole, kuid seda on hetkel ehk veel vara hinnata. Liinimeetreid Tallinki laevadel kaubavedudeks praegu jagub.»

Seda loodavad ka Eesti eksportijad. Saaremaal elektriseadmeid tootva Ouman Estonia OÜ juht Erik Keerberg avaldas lootust, et pea kogu toodangu eksportiva ettevõtte tarned jäävad streigist puutumata. «Pool meie toodangust läheb Soome ja teine pool Rootsi, ühe turu probleemidel oleks seega suur mõju,» nentis ta. «Samas juhiga veokid saavad Soome sadamas ise laevalt maha, seega ei tohiks streik meie vedusid takistada.» Ta lisas, et tootmiseks vajalikke detaile soetati enne streiki varuga, seda juhuks, kui tarneahelas peaks midagi hullemat juhtuma.

Siiski märkis Keerberg, et üldiselt on olukord nii Soome kui Rootsi turul väga vilets. Kuna ettevõtte toodab seadmeid peamiselt kinnisvaraarendajate tarbeks, on ehitusturu madalseisul nende jaoks tugev mõju, mistõttu tuli eelmisel aastal ka töötajaid koondada. «Sel aastal on siiski juba näha teatud taastumist, oleme optimistlikumad ja töö käib praegu täie mahuga.»

Teisalt kirjutab Soome meedia, et ehitussektoris koondatakse endiselt iga kuu tuhandeid inimesi. Nüüd siis ei jõua ka paljud ehitusmaterjalid arendajateni.

Mis ametiühinguid ärritab?

Ametiühingud on vastu valitsuse mullu suvel avalikuks tulnud kavandatavatele muudatustele tööseadusandluses ja sotsiaalkindlustuses. Esimesed tööseisakud korraldati sügise lõpus ning mitu ametiühingut streikis ka tänavu jaanuaris ning veebruaris.

Näiteks soovib valitsus piirata senisest rohkem poliitiliste streikide ja toetusstreikide korraldamise võimalusi. Ebaseaduslikuks tunnistatud streigist osa võtvaid töötajaid ja ametiühinguid ähvardavad trahvid.

Samuti soovib valitsus lihtsustada töötajate vallandamist ning kasutada senisest rohkem üleriigiliste kollektiivlepingute asemel lepinguid konkreetse ettevõtte tasemel.

Ametiühinguid ärritab ka valitsuse soov lõpetada esimese haiguspäeva hüvitamine. Valitsus otsustas teha muudatusi ka töötuskindlustushüvitise ja eluasemetoetuse maksmises.

Suured puidufirmad, nagu Stora Enso, UPM ja Metsä Group, teatasid, et peatavad osas tehastes tootmise, sest nende tooted ei jõua sadama- ja raudteetöötajate streigi tõttu tellijani ega toore nendeni. Töötajaid on ähvardatud jätta ka palgata, seejuures isegi neid, kes streigis ei osale. Ametühingud on lubanud sellised ettevõtted kohtusse kaevata, sest üldiselt peaks Soomes streigi korral esimesel nädalal palka makstama.

Eesti puidutootjad toimuvast rääkida ei soovi, sest olukord sektoris polnud senigi kaugeltki roosiline. Jaanuaris vähenes aastavõrdluses puidueksport ligi viiendiku võrra ning suur osa puitu liigub meilt Soome.

Lisaks sadamatele ja tööstusele hakkab streik üha enam mõjutama reisijatevedu, sest kütus ei jõua tootmisseisakute tõttu tanklatesse ega ka näiteks Vantaa lennujaama. Finnair on sunnitud tankimiseks vahemaandumisi tegema ning mõned kauglennud võivad seetõttu pikeneda umbes tunni võrra. Vahemaandused tehtaks lennufirma esindaja teatel ilmselt Stockholmis, kuid ka Tallinna lennujaamas ollakse selliseks võimaluseks valmis.

Tallinna lennujaamas on kaks kütust tarnivat ettevõtet: Eesti Aviokütuse Teenuste AS (EAFS) ja Baltic Ground Services EE OÜ (BGS). «Neil on lepingud lennufirmadega, kes Tallinna lennujaama külastavad, ja saavad aidata ka neid, kes meil igapäevaselt ei tangi,» kinnitas lennujaama turunduskommunikatsiooni projektijuht Aet Härmaorg, lisades, et Soome streik meil lennuliiklust häirida ei tohiks.

Samas Soomes on kütusenappus jõudmas juba ka teedele. Soome suurim bussifirma Koiviston Auto hoiatas, et kütusepuudus võib juba lähipäevil bussiliikluse peatada. Neste on Koiviston Autole edastanud nn vääramatu jõu teate, mille tõttu ei saa nad kütust enam firmale tarnida.