PRESSITEADE

Merendusorganisatsioonid: meremajandus on Eesti järgmine suur kasvuvõimalus

Eile, 17. juunil 2026, kohtusid TalTech Eesti Mereakadeemias kaheteistkümne Eesti merendusorganisatsiooni esindajad, et arutada merenduse ja meremajanduse tulevikku ning sõnastada ühised prioriteedid. Kohtumisel osalesid Eesti Merendusklaster, Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Kaptenite Klubi, Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Kaugpüüdjate Liit, Liivilahe Kalanduskogu, Merendusnõukoda, Väikelaevajuhtide Koolide Liit, WISTA Estonia ja PIANC Eesti. Eesti meremajandus annab ligikaudu 4% SKP-st ning on Eesti identiteedi ja julgeoleku lahutamatu osa, kuid valdkonna juhtimine on killustunud ja vajab koordineeritud ning pikaajalist lähenemist.

Organisatsioonid rõhutasid, et merenduse areng eeldab terviklikku juhtimismudelit, poliitilist järjepidevust ja riigi ning ettevõtjate tihedamat koostööd. Selleks tuleb luua ja toetada avaliku ja erasektori partnerlusprojekte, kaasates otsustusprotsessi süsteemselt merenduse ettevõtete esindajaid, ning tagada merendussektori rahastamis- ja regulatiivne stabiilsus, mis võimaldab ettevõtetel planeerida investeeringuid aastakümnete perspektiivis. Samuti on oluline arendada riiklikke meetmeid laevanduse konkurentsivõime tugevdamiseks ka siseturul, sealhulgas lühilaevaliikluse ja kohaliku liinilaevanduse toetamine.

Märgiti, et merendusvaldkonnas võiks pöörata enam tähelepanu naiste osaluse ja võrdse kohtlemise edendamisele.

Läänemere keskkonnahoidlik areng peab olema riiklik prioriteet, kuid seda tuleb teha viisil, mis toetab Eesti ettevõtete rohetehnoloogia ja innovatsiooni projekte. Merendushariduse ja -koolituse arendamisel tuleb lähtuda ettevõtete tegelikest vajadustest ning investeerida kaasaegsetesse simulaatoritesse ja koolituskeskustesse. Tööjõupuuduse leevendamiseks on vajalik nii rahvusvahelise tööjõu kaasamine kui ka erialaspetsialistide sihipärane koolitamine.

Kalanduses on väljakutseteks kalavarude vähenemine, kutselise kalapüügi ülereguleeritus, võõrliikide surve ning hüljeste ja merelindude kasvav mõju kalavarudele. Vesiviljeluse arengut piiravad keerukad regulatsioonid ja aeglane loaandmine, mis ei võimalda sektoril kasvada samas tempos kui naaberriikides. Rannakogukondade elujõu ja kohaliku toidutootmise säilitamiseks ning toidujulgeoleku tagamiseks on oluline toetada rannapüüki ning kujundada kalanduspoliitikat, mis arvestab senisest enam kogu kalandussektori tegelike vajadustega.

Laevanduse ja meretööstuse konkurentsivõime sõltub riiklikest käendus- ja krediidimeetmetest, mis arvestavad sektori kapitalimahukust. Eksporditoetused ja krediidikindlustus vajavad ajakohastamist, et Eesti ettevõtted suudaksid konkureerida rahvusvahelisel turul. Väikesadamate arengut piiravad lühike navigatsioonihooaeg ja keerukas regulatsioon, kuid need on võtmetähtsusega rannakultuuri ja mereturismi edendamisel. Globaalsed trendid kinnitavad merendusse panustamise strateegilist tähtsust: OECD hinnangul kahekordistub sinine majandus aastaks 2030 ning iga merendusse investeeritud euro toob majandusse tagasi 3–8 eurot. Merendus loob kõrge lisandväärtusega töökohti, toetab toidujulgeolekut ja energiajulgeolekut ning on osutunud kriisikindlaks ka ülemaailmsete majandusraskuste ajal. Euroopa Liit suunab merendusse enneolematult suuri investeeringuid alates meretuuleenergiast ja alternatiivkütustest kuni vesiviljeluse ja meretehnoloogiani.

Eesti on viimastel aastatel astunud mitmeid samme merenduse arendamisel, sealhulgas laevade ümberehituse meede, laevanduse konkurentsivõime tõstmise meetmed, COVID‑19 ajal rakendatud reisilaevanduse tööjõumaksude tagastus ning mere digitaalse kaksiku projekt. Siiski vajavad need algatused jätkuvat arendamist ja poliitilist järjepidevust, et saavutada soovitud mõju.

Kohtumise kokkuvõttes rõhutati, et Eesti merendus vajab terviklikku juhtimist, pikaajalist visiooni ja otsustavat tegutsemist. Merendus, kalandus, vesiviljelus, meretööstus, mereturism ja meretehnoloogia on valdkonnad, mis võivad tuua Eestile märkimisväärset majanduslikku kasu ning tugevdada Eesti positsiooni mereriigina.

Ühine sõnum riigile on selge: merendus peab olema riiklik prioriteet, millest võidab iga Eesti inimene.