MKM vastus avalikule pöördumisele peaministri poole
Austatud Tarmo Kõuts
Täname pöördumise eest. Tunnete oma pöördumises muret merenduse arengukava eelmise perioodi täitmise üle ning toote ka välja, et kolm neljandikku kavandatust jäi ellu viimata. Lisaks tunnete muret laevaregistrite toimimise osas, kaubalaevade Eesti lipu alla toomise projekti käekäigu pärast, mereadministratsiooni hävitamise, Eesti Gaasi tankeri Läti lipu all mineku pärast ning merendusalase ametnikkonna pika ettevalmistusperioodi pärast, mis on vajalik merenduse taseme hoidmiseks ning arendamiseks. Soovite, et Valitsus sekkuks, et Eesti kui mereriigi normaalne riiklik korraldus taastuks ning Eesti merendus jõuaks samale tasemele kui enne Transpordiameti loomist. Valitsus on kinnitanud Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 (TLAK), mille üheks osaks on ka merendus. Lisaks nimetatud arengukavale töötatakse välja merenduse valget raamatut, mille eesmärk on täiendada TLAK merenduse osa. Valge raamatu koostamisel on läbitud tänaseks kaasamisprotsess, läbi mille said kõik osapooled sisendi anda. Loomisel on ka merenduse teema komisjon, kes hakkab arengukava täitmist perioodiliselt jälgima. Lisame, et Merenduspoliitika 2012-2020 arengukava täiendasid rakendusplaanid, milles olid eesmärgi saavutamiseks ette nähtud konkreetsed tegevused. Rakendusplaani 2012-2016 täitmise aruanne on leitav Merenduspoliitika rakendusplaani 2017-2020 seletuskirjas. Rakendusplaani 2017-2020 tegevuste täitmise aruanne on leitav MKMi kodulehelt. Oleme teadlikud, et laevaregistrite teenuses on esinenud mõningasi probleeme. Rõhutame, et ka Tartu Maakohtu hallatavate registrite puhul on esmaseks kontaktpunktiks Transpordiamet. Vastav informatsioon on ka välja toodu nii Transpordiameti kui ka Justiitsministeeriumi kodulehtedel ning lisaks ka laevaregistri kodulehel. Transpordiamet ja Tartu Maakohtu kinnistusosakond on alustanud pilootprojektiga, mille eesmärk on luua laevaomanikele võimalus Transpordiameti laevade järelevalve üksuse kaudu broneerida aega laevakinnistusraamatu kande tegemiseks. Laevaomanik saab enne kohtule dokumentide esitamist kokku leppida registrikande tegemise kuupäeva ning edastada dokumendid või dokumentide projektid eelkontrolliks. Eelkontroll võimaldab kohtul hinnata dokumentide korrektsust ja anda tagasisidet ning kandeaja broneering 2 (3) annab laevaomanikele võimaluse planeerida sujuvamalt laeva registreerimisega seonduvaid toiminguid. Selgitame, et 2021. aasta alguses loodi ühine Transpordiamet ning siis alustati struktuuriga, kus lennundus, merendus ja maanteede pool olid kõik eraldi teenistustena. Mõningane konsolideerimine toimus vaid tugiteenuste vallas. 1. juulil toimus Transpordiametis struktuurimuudatus, mille käigus toimus endiste ametite sisuline ühendamine. Iga organisatsioon muutub ja areneb ning sellega seonduvad muudatused on ootuspärased. Struktuurimuudatuste otsused teeb alati iga ameti juhtkond kaaludes erinevaid võimalusi ja arvestades seda, kuidas avalike teenuste osutamine parimal viisil toimiks. Juulikuise muudatuse puhul võeti arvesse ka sisendit erialaorganisatsioonidelt ja intervjuudest Transpordiameti kõigi 67 juhiga. Täiendav muudatus toimub novembri lõpus ja see tuleneb riigieelarvest. Nimelt oodatakse ametilt tegevuskulude kokkuhoidu 3,7 miljoni euro ulatuses. Teisalt avaldab survet tööjõuturg, kus Transpordiameti spetsialistide palgad ei ole paljude ametikohtade puhul konkurentsivõimelised. Kevadel 2021 tõstis Transpordiamet palka ca 400 töötajal, millest 25% olid merendusega seotud ametikohad. Keskmine palgatõus jäi 7% juurde. Vaatamata sellele on keskmiselt Transpordiameti töötajate palgad turu mediaaniga võrreldes 14% võrra väiksemad ja selles kontekstis on täiendava eelarvekärpe tingimustes keerukas leida ametisse tööle oma ala tippeksperte ja hoida olemasolevaid. Tehtavate muudatuste aluseks on protsesside efektiivistamine ja dubleerimiste vähendamine. Näiteks võeti hiljuti kasutusele digitaalne meremeeste infosüsteem, mis digitaliseerib paljud senised merenduse valdkonna protsessid. Samale eesmärgile on suunatud peatselt kasutajatele kättesaadavaks muutuv laevade infosüsteem. Järgmisel aastal panustatakse uue sadamate infosüsteemi arendamisse, täiendusi tehakse navigatsioonimärkide ja hüdrograafia infosüsteemides ning elektroonilises mereinfosüsteemis, alustatakse transpordiliikide ülese uue eksamikeskkonna loomist. Need arendused võimaldavad olulisel määral teha mugavamaks teenuse tarbimist ning profileerida ameti sees ametikohti ümber. Kas muudatused ja arendused kahjustavad ka merenduse toimimist, siis neid hinnanguid saab anda pärast BV poolt läbiviidavat auditit. Selgitame, et Eesti laevanduses oli ja on probleeme ning nende tulemusena lahkusid 2014. aastal viimased kaubalaevad Eesti lipu alt, olgugi et 2007. aastast alates kehtis kaubalaevadele sotsiaalmaksu tagastusmeede. Samal ajal on käinud pidevad arutelud nii sektori kui ka ministeeriumite vahel, kuidas olukorda muuta ning pika töö tulemusena jõustusidki laiapõhjalised muudatused toomaks kaubalaevad Eesti lipu. Olulisemate muudatustena kehtestati tonnaažikord ja meremeeste maksuerirežiim, mis on eeltingimuseks kaubalaevade lipu alla toomiseks. Täna on rahvusvahelisel laevaregistrite turul tihe konkurents ning Eesti konkurentsieeliseks on toimivad digilahendused, mistõttu tuleb turule sisenemisel pakkuda kindlalt toimivat teenust. Pärast toimivate teenuste valmimist on võimalik minna välja rahvusvahelise turundamisega, mis seni on olnud ootel, sest pakutav teenus pole infosüsteemide valmimise tõttu konkurentsivõimeline. Samal ajal toimub ka olemasoleva laevanduspaketi ümbervaatamine ning tegevuste planeerimine nagu oli ka algses meetmete paketis välja öeldud, et pelgalt täna kehtivatest meetmetest ei pruugi piisata, et laevu lipu alla tuua. Selgitame, et Eesti sattumine „halli“ nimekirja on tingitud metoodikast, mille alusel Paris MoU regioonis määratakse laeva riskiprofiili ning millest omakorda sõltub ka lipuriigi positsioon nimekirjas. Riskiprofiili aluseks on valem, kus üheks kriteeriumiks on lipuriigi asetsemine 3 (3) nimekirjas. Lisaks võetakse riskiprofiili arvutamisel arvesse selliseid faktoreid nagu laeva tüüp, klassifikatsiooniühing, laevandusettevõte, kontrollide käigus tuvastatud puudused ja laeva kinnipidamised. Covid-19 tingimustes jäid 2020. aastal mitmed Eestis registris olevad laevad sadamatesse seisma, mistõttu teiste riikide kontrollidel polnud võimalik Eesti registris olevaid laevu kontrollida ning valem töötab sellistel juhtudel väikeste registrite kahjuks, mistõttu Eesti langeski „halli“ nimekirja. Eestiga koos sattusid samal põhjusel ka teised riigid nagu näiteks Poola. Sellest tulenevalt on ka arusaadav kui üks või teine ettevõtja soovib äririskide maandamiseks laeva Eesti lipu alla mitte tuua. Täna on rahvusvahelisel laevaregistrite turul tihe konkurents ning Eesti konkurentsieeliseks on toimivad digilahendused, mistõttu tuleb turule sisenemisel pakkuda kindlalt toimivat konkurentsivõimelist teenust. Toimivate digilahenduste loomine on ajamahukas töö ning hetkel takistuseks oleva laevade infosüsteemi käivitamise järel on võimalik edasi liikuda turundusega. Rõhutame, et Eesti mereadministratsioon toimib, laevandus on jätkuvalt prioriteet ning täiendavaid tegevusi laevade lipu alla toomiseks planeeritakse. Valitsus ja Riigikogu on leidnud vahendeid, et tuleval aastal oleks võimalik jätkata nii reisilaevade toetusmeetmega ning ka veeteede tasude vähendamise meetmega, mis omakorda võimaldavad ettevõtjatel kriisist paremini väljuda, tugevdada oma turupositsiooni ning säilitada ka töökohti.
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister
Lisaadressaat: Riigikantselei Jaak Viilipus 625 6491 Jaak.Viilipus@mkm.ee