Vormsi vallavanem: Eesti riigil on suur töö tegemata

Foto: Juhan Hepner
Meremeeste streigi oht tõi esile kitsaskoha: väikesaare ja mandri vaheline laevaühendus ei ole Eesti seaduste järgi elutähtis teenus.
Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu (EMSA) ja Vormsi laevaliinil sõitva Kihnu Veeteede vaheline töötüli kollektiivlepingu ja palgatõusu teemal ei leidnud möödunud nädalal lahendust ka riikliku lepitaja vahendusel. EMSA esimees Jüri Lember ütles siis Lääne Elule, et nad jätkavad läbirääkimisi Kihnu Veeteedega omal käel, aga kui kokkuleppeni ei jõuta, siis pole välistatud pikem streik.
Vormsi vallavanem Tanel Viks rääkis Lääne Elule, et vallavalitsus meremeeste ja laevafirma töötülisse ei sekku ega hakka poolt valima. „Ühest küljest mõistan töötajaid ja teisest küljest ka ettevõtet,” ütles ta. „Minu isiklik suhtumine ametiühingusse kui sellisesse ükskõik millises riigis on aga negatiivne, sest see ei lähe minu maailmavaatega kokku.”
Artikkel jätkub peale reklaami
„Meie Vormsil oleme paraku need, kes tõenäoliselt võivad saada kannatada, aga me ei asu ei ühele ega teisele poolele,” rääkis Viks.
Pole elutähtis teenus
Vallavanem tõstatas küsimuse hoopis riigivõimu tegevusetusest. „Eesti riik peaks siin sekkuma. Teame, et näiteks sadam on elutähtsa teenuse osutaja ja ka lumelükkajad teedel, kaugkütteteenuse pakkujad ja teised. Minu suureks üllatuseks ei ole, nii palju kui mina olen aru saanud, laevaliinil vedav ettevõte elutähtsa teenuse osutaja,” ütles Viks.
„Mis teoreetiliselt tähendab, et oleme Eesti vabariigis täiesti jaburas olukorras. Oletame näiteks, et kapten kutsutakse reservõppekogunemisele. Praegu võib see nii minna ja kes siis laeva juhiks, kui kutsutakse kaks kaptenit eri vahetusest? Terve laevaliin oleks rivist väljas. Eesti riigil on siin suur töö tegemata,” rääkis Viks.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas kinnitas Lääne Elule, et väikesaarte laevaühendust pole tõepoolest elutähtsate teenuste nimekirjas.
Ministeerium ei sekku
„Väikesaarte laevaühendus ei kuulu kehtiva õiguse kohaselt elutähtsate teenuste hulka. See ei vähenda aga teenuse tähtsust – riigile on tähtis tagada väikesaarte elanikele toimiv ühendus ning ministeeriumi eesmärk on, et avalik teenus toimiks võimalikult katkematult. Töövaidluste ja streigi korraldamise tingimused on reguleeritud kollektiivse töötüli lahendamise seadusega. Ministeerium ei ole selles töövaidluses pool ega anna hinnangut konkreetse töötüli õiguspärasusele,” märkis Ruubas.
Täpsustavale küsimusele, miks laevaühendus pole elutähtis teenus, vastas Ruubas sisuliselt sama jutuga: „Elutähtsate teenuste loetelu on kehtestatud hädaolukorra seadusega ning väikesaarte laevaühendus sinna praegu ei kuulu. See ei tähenda aga, et teenus oleks riigi jaoks vähem tähtis – väikesaarte ühenduse tagamine on riigi tähtis ülesanne ning ministeeriumi eesmärk on tagada selle võimalikult katkematu toimimine.”
Kihnu Veeteed veab reisijaid Vormsi, Kihnu, Manilaiu, Sõru–Triigi ja Piirissaare liinil. Ettevõtte juht Jaak Kaabel on varem Lääne Elule öelnud, et kuna Kihnu Veeteed sõltub sissetulekus pikaajalistes hankelepingutes fikseeritud tasust, on ettevõtte võimalused palka tõsta piiratud.
Kui töötüli peaks viima pikaajalise streigini, on ministeeriumi väitel võimalik ka kahjunõue. „Vedajale kahjunõude esitamine on kõige viimane abinõu, sest eelkõige on eesmärk ikkagi väikesaarte laevaühenduse toimimise tagamine. Juhul, kui tekib küsimus avaliku teenindamise lepingu täitmise osas, hindab ministeerium tellijana konkreetseid asjaolusid ning otsustab seejärel, kas ja milliseid lepingus ette nähtud meetmeid on alust rakendada,” ütles Ruubas.
Kaabel ütles möödunud nädalal Lääne Elule, et kui ametiühing peaks töötüli tõttu pikema streigi korraldama, siis sõltub selle mõju sellest, mitme liini laevad korraga streikima hakkaksid. „Igal juhul teeme omalt poolt kõik, et reisijad saaksid oma sõidud tehtud – kui võimalik, siis plaanipäraselt, halvemal juhul võimalikult väikese ajalise nihkega,” kinnitas Kaabel.
Lember ütles toona Lääne Elule, et kui asi peaks päädima streigiga, siis kestab see täpselt nii kaua, kuni tuleb kokkulepe. Kihnu Veeteede 42 statsionaarsest laevapereliikmest kuulub 29 Lemberi sõnul ametiühingusse.
„Ma muidugi ei kujuta hästi ette, kuidas väikesaarte Kihnu ja Vormsi elanikud ja külastajad siis reisitud saavad. Eks kliendid, kes reiside ärajäämise tõttu kahju kannatavad, esitavad kahjunõuded Kihnu Veeteedele,” rääkis Lember.
Segadus on ka elutähtsate teenuste streikidega
Kehtivas kollektiivse töötüli lahendamise seaduses on kirjas, et streik on keelatud valitsusasutustes ja muudes riigiorganites ning kohalikes omavalitsustes, kaitseliidus, kohtutes ja päästeasutustes.
Elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavates ettevõtetes ja asutustes tagab streigi või töösulu kuulutanu hädavajaliku teenindus- või tootmismahu, mis määratakse kindlaks poolte omavahelise kokkuleppega. Lahkarvamuste korral määrab hädavajaliku teenindus- või tootmismahu riiklik lepitaja, kelle otsus on pooltele kohustuslik.
Seaduse kohaselt peab valitsus kehtestama loetelu ettevõtetest, kus peab streigi ajalgi olema tagatud hädavajalik teenindus- või tootmismaht. Eesti kaubandus- ja tööstuskoda pöördus tänavu mais majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole, sest valitsus ei ole seda loetelu kehtestanud.
„Kaubanduskoda on seisukohal, et kollektiivse töötüli lahendamise kehtestatavasse loetellu peavad kuuluma vähemalt kõik hädaolukorra seaduse alusel määratud elutähtsa teenuse osutajad. See on vajalik elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks,” märkis koda oma kirjas.

Juhan Hepner
juhan@le.ee